Äripinna kõrvalkulud kasvanud 75 protsendini üürist

Uus Maa Kinnisvarakonsultantide ärikinnisvara konsultant Einar Vellend kinnitab, et oluliselt on kasvanud kõrval- ja kommunaalkulude osakaal äripindade üürihinnast. Kui varem moodustasid kommnaalkulud veerandi üürihinnast, siis rendihinna langedes on osakaal tõusnud isegi kolmveerandini.

"Firmad on hakanud  kulutusi tähelepanelikumalt jälgima ning vaatluse alla on võetud lisaks üürihinnale ka väljaminekud kõrvalkuludele," sõnas Vellend. "Üks põhjus on ka see, et kõrvalkulude suhe üürihinna suhtes on muutunud. Varem, mil üürihinnad olid kõrgemad ning kommunaalkulud madalamad, ei moodustanud need üürihinnast üle 25%. Tänaseks on aga üürihinnad kohati üle 30% vähenenud ning kommunaalkulud tõusnud, mistõttu võib nüüd kohata suhet üle 50%, mõnel pool isegi 75%," selgitas ta.

Olenevalt hoonest moodustuvad kommunaal- ehk kõrvalkulud järgmistest komponentidest: üüritava pinna küte, elekter, vesi, parkimine, koristus, turvasüsteemid ning  üldpindade koristus, elekter, vesi, hooldus, haldus. Mõnede majade puhul lisanduvad ka hoone üldkindlustus ja maamaks.

Üürnike nõudmised on kahtlemata kasvanud: eeldatakse head sisekliimat ventilatsiooni ja jahutussüsteemi näol ning ka lifti olemasolu. Paljud majaomanikud on pidanud seoses klientide soovidega tegema investeeringuid ruumide kaasajastamiseks. Kas seda ka kõrvalkulude arvetes kajastatakse, sõltub juba hoone omanikust," märkis Vellend.

Erinevate hoonete puhul on ka kõrvalkulude suurus erinev ja võib kõikuda mitmekümne protsendi ulatuses. Näiteks oleneb see hoone arhitektuurist, aknapindade suurusest (kulud aknapesule, küttele, jahutusele), territooriumi suurusest (haljastuse korrashoiukulud), üldpindade suurusest (koristus, valgustus), samuti sellest, kas hoonel on administraator või mitte.

Uutes majades on Vellendi hinnangul kindlasti rohkem lisa- ja mugavusteenuseid, mis tõstavad kõrvalkulude suurust, ent samas tagavad kliendile mugavama töökorralduse. Vanemate majade puhul võib kõrvalkuludeks olla vaid küte, vesi  ja elektrienergia tarbimine, ent kehvasti soojustatud majas võib küttekulu olla uue hoonega võrreldes kahekordne. "Mida parem on  lisaväärtuste ja hinna suhe, seda lihtsam on täna hoonesse üürnikke leida ja neid hoida," lisas Vellend.

Osale arutelus

Ehitus­uudised.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi ehitusuudiseid sotsiaalmeedias:

RSS

Ehitus­uudised.ee toetajad:

Ajakiri Ehitaja

november 2017

Teabevara ehitus­spetsialistile

Valdkonna tööpakkumised

Lemminkäinen otsib TEEDEEHITUSE PROJEKTIJUHTI

Finesta Baltic OÜ

30. detsember 2017

Ehituse erilehed