Kerna: kas seaduseandja valib laenumaksja või panga?

Mis saab tagatistest ja laenujääkidest siis, kui eesti krooni mingis ulatuses devalveeritakse, püstitab  Grand Kinnisvara juht Marek Kerna küsimuse.

Eestis on laenu tagatiseks seatud kinnisvarale hüpoteegid Eesti kroonides, ent laenud antud peamiselt eurodes. „Oletame, et eesti kroon mingis ulatuses devalveeritakse, ent mis saab siis tagatistest ja laenujääkidest? Loogiline järeldus oleks, et tagatiste väärtused plahvatuslikult langeksid, kuid laenud jääks nominaalseteks,“ arutleb ta.

Kui devalveerumine oleks näiteks 30 protsendi ulatuses, kukuks miljonilise korteri väärtus 700 000 kroonile. „Vara väärtus langeks koheselt ning turul tekiks vaakum. Inimesed muutuvad vaesemaks ja järjest suuremaks kasvab lõhe vara tegeliku väärtuse ja laenu marginaali vahel,“ märgib Kerna.

„On arusaamatu, et hüpoteegid on kroonides, aga laenud eurodes. Igatahes on selge, et pangad devalveerimisest midagi ei kaotaks, sest kate on ju eurodes,“ nendib ta. „Olles ka üks valijatest, kes valimisrallit jälgib, tekib mul küsimus: kas seaduseandjal jätkub julgust valida kahe poole vahel: laenaja ehk valija ja pankade vahel?“

Osale arutelus

Ehitus­uudised.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Seotud lood

Jälgi ehitusuudiseid sotsiaalmeedias:

RSS

Ehitus­uudised.ee toetajad:

Ajakiri Ehitaja

oktoober 2017

Teabevara ehitus­spetsialistile

Valdkonna tööpakkumised

Ehituse erilehed