Pindi: elamumaa ruutmeeter läheb kaubaks alla 100 krooni

Pindi kinnisvarabüroo igakuise turuülevaate andmeil soetatakse Harjumaal elamumaid keskmiselt alla 100 kroonise ruutmeetri hinnaga. Korterite hinnad langesid mais keskmiselt 1,2% võrra.

Eesti 17 suurema linna korteriomanditehinguid hõlmav Pindi Indeks langes mais 2,5 %, andes linnade tehingute kaalutud keskmiseks hinnaks 10 882 krooni ruutmeetri kohta.

Aprillis oli antud suurus korrigeeritud andmetel 11 162 kr/m². Võrreldes hinnatipuga aprillis 2007 on indeks langenud kokku 50%. Kusjuures ainuüksi käesoleval aastal on langus olnud 26,6% võrreldes detsembriga 2008, viimase aasta jooksul aga 42,3% võrreldes maiga 2008.

Kui aprillis tehti antud linnades 647 korteriomandi tehingut, siis mais langes see 562-le,  olles turu absoluutse madalseisuga võrreldes jaanuaris 2009 siiski 41% kõrgem.

Ehkki tehingute arv on jätkuvalt ca kaks korda madalam buumieelsest kevadisest  tasemest (1000-1200), jääb 2009. jaanuar ilmselt tehingute arvu absoluutseks põhjaks.

Pindi Kinnisvara koostatud hinnaindeks võtab arvesse kõigis maakonnakeskustes, lisaks Kohtla-Järve ning Jõhvi linnas tehtud korteriomandite ostu-müügitehingute kaalutud keskmise ruutmeetrihinna. Tegemist on väärtusega, mis hõlmab ligi 800 000 elaniku eluaset läbi rohkem kui viieaastase ajaloo.

Kui aprillikuist usalduse kasvu seostati eelkõige kevadpäikesega, siis erinevalt oodatust tõusis tarbijate kindlustunde indikaator Eesti Konjunktuuriinstituudi andmetel -31-lt aprillis -27-le mais, jõudes samasse punkti „vene kriisina“ tuntud perioodiga. Ilmselt saab usaldusindeks veel ühe tagasilöögi juulis, mis jõustub uus töölepinguseadus. Ka Euroopa Komisjoni poolt avaldatav Eesti majandususaldusindeks tõusis mais igas sektoris.

teises kvartalis tõuseb kinnisvara ostujõud pragusest tiputasemest veelgi kõrgemale, kuna kinnisvara hinnalangus on olnud kiirem töötasude vähenemisest.
Isegi I kvartali andmete kohaselt on Tallinnas keskmise elaniku kinnisvara ostujõud soodsam alates 1997. aastast, mida peetakse klassikalise kinnisvaraturu algusperioodiks. Ka Pärnus ning Tartus ollakse kunagisele ostuvõimekusele väga lähedal.
Antud analüüsis on arvesse võetud piirkondade keskmisi palkasid, piirkonna keskmise elamispinna ruutmeetrihinda ning analüüsitaval perioodil kehtinud pankadepoolseid finansteerimistingimusi.

Olulisi muutusi Harjumaa (sh Tallinn) hoonestatud (eramud) ning hoonestamata elamumaade tehingute arvus ei olnud- tehinguid tehti vastavalt 76 ja 62 (aprillis 85 ja 69).

Tallinna korterite hinnad langesid mais keskmiselt 1,2 % võrra. Tehingute arv langes võrreldes aprilliga 394 tehingult 315 tehingule, jäädes sarnaseks veebruari ja märtsi tasemega.

Tallinna siseselt olid hinnakõikumised järgnevad:
Kesklinn -3,8%
Lasnamäe -2%
Mustamäe -3,7%
Põhja-Tallinn +10,8%
Haabersti +8,5%
Kristiine -21,9%
Pirita -0,8%
Nõmme -2,2%

Järsemaid hinnakõikumisi tekitavad peamiselt suuremate arendusprojektide omanikud, langetades agressiivselt hindu ning vähendades seeläbi laojääki, tõstes samal ajal siiski piirkonna keskmist tehinguhinda. Teisalt langeb järsult piirkonna tehingute keskmine hinnatase, kui projekt on realiseeritud või vastupidi- turu üldisest olukorrast tingitult hinnakonkurentsist välja langenud. Seetõttu on otstarbekas jälgida Tallinna keskmist hinnamuutust (-1,2%)

Võrreldes 2007. aasta märtsiga (26 431 kr/m²) on Tallinna korteriomandite keskmine hinnalangus 2009. maiks olnud -48,7% (13 553 kr/m²). Ehkki enamikes linnaosades pakkumiste arv sujuvalt kahaneb, on surve hindadele jätkuv, mida võimendavad küll kogu turumahtu arvestades üksikud, kuid agressiivsed sundmüügid.

Teiste linnade korteriomandid:

Tartu +1% - tehingute arv oli mais 66 (aprillis 60), hinnalangus tipust veebruar 2007.a kokku -39%
Narva -3,1% - tehingute arv oli mais 31 (aprillis 43), hinnalangus tipust mais 2007.a kokku -63%.
Pärnu +24,4% - tehingute arv oli mais 27 (aprillis 29), hinnalangus tipust mais 2007.a kokku -44%.
Kohtla-Järve +15,7% - tehingute arv oli mais 52 (aprillis 42), hinnalangus tipust juunis 2007. a -77%.

Väiksemates linnades (Haapsalus, Jõhvis, Jõgeval, Kuressaares, Kärdlas, Paides, Põlvas, Rakveres, Raplas, Valgas, Võrus ja Viljandis) tehti liiga vähe tehinguid, et sealt midagi määravat välja lugeda.

Pakkumiste turul on märkimisväärne, et mitmes väikelinnas on pakkumiste arv langenud juba 2007. aasta tasemele, Tallinnas Lasnamäel aga suisa 2006. aasta suvisele tasemele.

Pakkumiste turgu iseloomustab turuhindadele mittevastavus- enam kui pooled pakkumistest on põhjendamatult kõrge hinna tõttu ostjatele põhimõtteliselt ebaatraktiivsed ning kujutavad endast vaid statistilist numbrit, mitte reaalselt kaeubeldavat portfelli. Piirkonnasiseselt positiivselt eristuvate ning samal ajal ka reaalsete müügihindadega varade hulk langeb pidevalt ning nende osas ületab juba hetkel nõudlus pakkumist. Kiirelt väheneb ka uute korterite laojääk, mis teeb omakorda vähendab eristuvate varade hulka.

Osale arutelus

Ehitus­uudised.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi ehitusuudiseid sotsiaalmeedias:

RSS

Ehitus­uudised.ee toetajad:

Ajakiri Ehitaja

oktoober 2017

Teabevara ehitus­spetsialistile

Valdkonna tööpakkumised

Hilti otsib MÜÜGIESINDAJAID

Manpower OÜ

06. detsember 2017

Ehituse erilehed