22. mai 2009

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

„Esmane eesmärk on tutvuda, kuidas on Helsingis linnavara kasutamine ja käsutamine korraldatud ning kas meil oleks nende kogemustest midagi õppida ja rakendada,“ ütles Võrk.

Võrgu sõnul on kogu linnavaraga seonduv Helsingis ühte ametisse tsentraliseeritud. „Samalaadse tsentraliseerimise võimalusi ja otstarbekust vaeb praegu ka Tallinn,“ lisas Võrk

Ühtlasi tutvutakse linnale kuuluvate elamispindade rajamise ja üürile andmise poliitikaga. 

„See hästi toimiv süsteem võiks Eestile eeskujuks olla,“ ütles Võrk. Soomes on 822 000 üürikorterit, neist pooled on ehitatud riigi laenu ja intressitoega. Tavaliselt on sellised üürimajad omavalitsuste ja mittetulundusühingute omandis.

Helsingi linna omanduses on 41 500 üürikorterit, kus elab kokku 84 600 üürnikku. Tallinna linnale kuulub samas vaid 3800 üürikorterit, seega on vahe Helsingiga võrreldes kümnekordne.

Helsingi  mullune arenguplaan nägi ette, et kogu aastaga rajatavast uuest elamufondist ehk 5000 eluasemest 20% ehk 1000 on linna üürikorterid.

Välja on töötatud ka üüritoetuste süsteem abivajajatele, aastane toetuste maht on Soomes üle 400 miljoni euro.