Riigihanked on paljudele ehitusfirmadele viimane lootus

Kuivanud ehitusturul on töönäljas ehitusfirmadele jäänud viimaseks lootuseks riigihanked, kus ühele objektile ollakse nõus minema kas või enda säilimise hinnaga.

"Tellijad peaksid olema väga tähelepanelikud, kuna nüüd tehakse meeleheitlikke pakkumisi hangete võitmiseks. Kuid ebareaalselt madala hinnaga sõlmitud lepingu puhul on tõsine oht, et tellija saab hiljem midagi hoopis teistsugust, kui ta enda meelest tellis," hoiatas Merko Ehituse tegevjuht Tiit Roben esmapilgul rõõmustavalt kahanevate hindadega pakkumiste salapärase külje eest.

Hindade hüppelist langust lähitulevikuks ta ei prognoosi. Siiski teatav langus veel jätkub. Edasise olukorra lahenduseks on variant, et ülimadalalt pakkunud töövõtja läheb poole ehituse pealt lihtsalt pankrotti. Siis jääb klient üksi koos pooliku ehituse või pooliku garantiiga. Pealegi saavad ju mõned tegijad materjale ja mehhanisme tellida veel ainult arveid 100% ette makstes. Seega on väga tähtsaks muutunud ehitusettevõtja likviidsete vahendite olemasolu.
Pakkumised väga erinevad

YIT Ehituse juhatuse esimees Priit Sauk tõdes, et erahanked jäävad praeguses majandusolukorras seisma peamiselt rahastamise tõttu. Seda agaramalt osaletakse riigihangetel. Samas näitab see, kui palju ressurssi tegelikult üle on. "Kui ikka 40 ettevõtet rehkendab palehigis pakkumisi ühele riigihankele, siis see näitab, et neid on liiga palju," tõi Sauk näite.

Tema sõnul on pakkumiste vahed tihti 50-66%, vahel isegi 137%. "Tekib küsimus, kes eksib, sest tööjõud ja materjalid ei ole nii palju odavnenud," imestas Sauk.

Nüüd on 30 miljoni kroonine hange suur. Tähtsaks on muutunud ka hanked väärtuses 5-10 miljonit krooni.

Näiteks Tartus Ahhaa teaduskeskuse riigihanke järel kalkuleeritud riigihanke puhul on suurfirmad Merko Ehitus ja Nordecon Ehitus valmis karvupidi kokku minema. Kahe aasta eest tegi viimane parimaks tunnistatud 211,3 miljoni kroonise pakkumise, kuid nüüd oli firma valmis tegema töö ära 167,4 miljoniga. Seda kuulnud Merko Ehitus leidis riigihangete seadusele toetudes, et senise lepingu muutmise tõttu tuleb korraldada uus hankemenetlus. Merko Ehitus ise oleks valmis teaduskeskuse ehitama 160 miljoni krooniga.
Tee-ehitajail vaid riigihanked

Olukord pole parem ka teedeehitajatel, kellele ongi jäänud ainsaks võimaluseks riigihange. Talteri tegevjuhi Sven Pertensi sõnul käib rebimine riigihangetel ikka täie hooga, ehkki osa firmasid on kadunud. Seega on turg langenud kiiremini, kui on kadunud firmad. Et teedeehituse mahud on võrreldes eelmise aastaga langenud umbes 40%, siis vaadatakse hoolega just riigihankelisi infrastruktuuriprojekte.

Teede REV 2 tegevjuhi Andri Tõnsteini tõdemusel on nüüd aastas on kolm-neli suurt hanget ning kui ühelgi neist edukalt osaleda ei õnnestu, siis on ettevõtte juhid ainult raskete valikute ees.

Osale arutelus

  • Siim Sultson

Ehitus­uudised.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi ehitusuudiseid sotsiaalmeedias:

RSS

Ehitus­uudised.ee toetajad:

Ajakiri Ehitaja

oktoober 2017

Teabevara ehitus­spetsialistile

Valdkonna tööpakkumised

Ehituse erilehed