Ehitusturu langus veab saepalgi hinna alla

Kui aastal 2007 tõusid puiduhinnad erakordselt kõrgeks - saepalgi eest maksti saeveskis enam kui 1400 kr/tm, siis nüüdseks on puidu hind oluliselt langenud kirjutab Eesti Metsaseltsi president Heiki Hepner.

2008. aasta esimene kvartal oli suhteliselt stabiilne, misjärel hakkasid hinnad langema ja aasta lõpus toimus juba väga järsk kukkumine, mis ei ole siiani peatunud. Kõik sortimendid peale küttepuidu on kukkunud 35-40%. Kõige stabiilsema hinnaga ongi püsinud kõige odavam sortiment, küttepuit, mille hind aastaga vähenes 21%.

Põhjused, miks selline trend on püsinud, on valdavalt globaalset laadi ning üleilmsest majanduskriisist tingitud.

Saepalgi hinna languse olulisemaid põhjusi on ehitusturu kokkukukkumine ja selle kaudu nõudluse vähenemine. Kuna ka paberitarbimine on tugevalt vähenenud, on Põhjamaade paberitööstustes huvi imporditava paberipuidu vastu langenud. Oma rolli mängivad siin veel odavamad puiduhinnad Lätis ning odavnenud Rootsi kroon, mis raskendavad meie puidu müüki. Odav paberipuit on alla surunud ka küttepuidu hinda.

Taastuvate energiakandjate laialdasem kasutuselevõtt loob siin kindlasti omad võimalused ning suurendab küttepuidu nõudlust. Et kaks suurt uut Tallinna ja Tartu lähistel käivitusid alles tänavu aasta alguses, oli nende mõju nõudluse kasvule tagasihoidlik. Lisaks on üks osa sügistalvel raiutud paberipuidust läinud kütteks ja võib prognoosida, et osa praegu laoplatsidel seisvast puidust ootab sama tee.

Hinnatõusu prognoosida ei julge. Hulk ettevõtteid on nüüdseks teatanud, et on lõpetanud paberipuidu ostmise lähematel kuudel. Madal hind või olematu müügivõimalus on viinud erametsaomanikud selleni, et kellel kannatab, siis see on ka raie edasi lükanud.

Küttepuidu hinnale mõjub kindlasti negatiivselt vaheladudesse seisma jäänud paberipuit, mis sügisel ilmselt müüakse hakkeks. Samas on selge, et lähiaastatel kasvab puidu kui taastuva loodusressursi tähtsus energeetikas.

Prognooside kohaselt võib biokütuste nõudlus kasvada lähema kümne aastaga neli korda, ulatudes kuni 100 miljardi euroni.

Tõsiselt on võetud biodiislitehaste arendust, mis juba mitte väga kauges tulevikus võib saada endale osa senist paberi või küttepuidu ressursist.

Osale arutelus

Ehitus­uudised.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi ehitusuudiseid sotsiaalmeedias:

RSS

Ehitus­uudised.ee toetajad:

Ajakiri Ehitaja

oktoober 2017

Teabevara ehitus­spetsialistile

Valdkonna tööpakkumised

Ehituse erilehed