11. mai 2009

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

„Viimase poole aasta jooksul olen saanud Tartumaal tehinguni viia mitmed objektid, mida võib nimetada kinniseks majakarbiks. See tähendab, et uus elamu on saanud endale välisviimistluse, kuid elamu siseviimistlustööd on teostamata,” selgitab Leesmaa. „Selliste objektidega olen Tartu linna lähedastes uuselamurajoonides teinud ostu-müügitehinguid hinnaga 900 000 kuni 1 150 000 krooni, sõltuvalt elamu suurusest ja ehituskvaliteedist.”

Ta lisab, et siseviimistluse hinnapakkumisi on tema klientidele teinud mitmed ehitusettevõtted ja suurusjärk on jäänud vahemikku 300 000 - 600 000 krooni, olenevalt uute omanike nõudlikkusest.

Samal ajal on kinnisvaraportaalidest näha, et valmis majade hinnad on Tartus üle kahe miljoni krooni. Alla selle hinna on viimistletud kvaliteetset maja leida raske, kui mitte võimatu. Põhjuseid, miks valmis majad on täna kallimad, on Leesmaa hinnangul mitmeid. „Esiteks, valmis elamu omanikud või arendajad on ostnud ehitusmaterjale perioodil, mil need olid kallid. Seega on neil raske hinnalangusega kaasa tulla, mille põhjuseks võib olla võlgnevus krediidiasutuse ees või ka psühholoogiline barjäär. Ning teiseks - valmis maja on võimalik kas ise kasutada või üürile anda. Nii saab omanik otsest või kaudset tulu, seega puudub pakiline müügivajadus.”

Tema sõnul on mitmed noored pered otsustanud osta just viimistluseta elamu, et see enda maitse ja vajaduste järgi koduks muuta. Selle valiku plussiks on ka see, et lõpuni ehitamata elamus on võimalik teha väiksemaid muudatusi ehitusprojektis ja muuta ruumikasutust vastavalt uute elanike maitsele ja vajadusele. Sellise projekti lõppmaksumus on umbes 1,5 miljonit krooni.

„Seega võib öelda, et hinnalangus on tabanud enim tühje majakarpe ja selliste objektide omandamine on ostjale soodsaim variant,” resümeerib Tiina Leesmaa.