„Kui turu kõrghetkel vaadeldi eelkõige vara omanikule tasutavat summat, sest kommunaalkulud olid tavapäraselt väiksemad ja seeläbi ka käsitletavad kõrvalkuludena, siis nüüdseks on olukord üüriturul kardinaalselt muutunud,” selgitab Pindi Kinnisvara maakler Tiia Sooaluste. „Üürihinnad on küll märgatavalt langenud, kuid kommunaalkulude ja eriti kütte hinnad tõusnud. Üürilevõtjatel on kasvanud ebakindlus tuleviku ees, seega on iga kroon arvel ning ühtlasi on ka kommunaalkulud luubi alla võetud.”
Isaäranis suured vahed võivad tekkida vanemate korterelamute puhul, kus paljudel juhtudel on küttesüsteemid vahetamata, vee surve on tasakaalustamata ning hoolimata kõrgetest küttekuludest pole toasoe ikkagi garanteeritud. Samas piirkonnas, veidi uuemas hoones, võib olla aga üürimakse küll 500 krooni kõrgem, kuid kulud küttele näiteks 800 krooni madalamad, lisaks on tagatud ühtlane küte terves majas.
Sooaluste sõnul on üüriturule sisenedes igal juhul otstarbekas läbi töötada kogu tekkivate kulude struktuur – üürisumma, kommunaalkulud ning kindlasti ka võimalused erinevate teenuste (internet, kaabeltelevisioon) tellimiseks, sest eri piiirkondades võivad ka need oluliselt erineda.