28. aprill 2009

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Krundid moodustatakse tulenevalt Tallinna Linnavolikogu 5. veebruari 2009 otsusest „Kopli liinide ja lähiala detailplaneeringu kehtestamine Põhja-Tallinnas”. Sellest johtuvalt jagatakse Sepa tn kvartal pindalaga 15,7 ha 88 krundiks ning Sepa tn 17 kinnistu pindalaga 10 461 m² viieks krundiks. Moodustatavatest kruntidest neile, mille sihtotstarbeks määratakse elamumaa, seatakse hoonestusõigus.

„Tegemist on Kopli liinide ala esinduslikuks elamupiirkonnaks arendamise eeltööga,“ ütles abilinnapea Eha Võrk.

Kopli liinide ja lähiala detailplaneeringuga nähakse ette 23,13 ha suuruse maa-ala kujundamine vajalike teenindavate funktsioonidega korterelamualaks. Selle eesmärgi saavutamiseks on Tallinna linnavolikogu otsustanud moodustatavatele elamumaa sihtotstarbega kruntidele hoonestusõiguse seada.

Hoonestusõigus seatakse detailplaneeringu kohaselt moodustatavale 59-le kinnistule kogupindalaga 35 292 m², hoonestusõigus seatakse avaliku kirjaliku enampakkumise korras 99 aastaks, hoonestusõiguse tasu algsuuruseks on 56 miljonit krooni.

Hoonestusõigusega koormatavate kinnistute ehitusmaht on kokku 35 325 m². Hoonestusõiguse omandaja peab detailplaneeringuga ette nähtu realiseerima viie aasta jooksul peale hoonestusõiguse kinnistamist ja valduste üleandmist.

Lisaks korterelamute ehitamisele ja taastamisele tuleb hoonestajal välja ehitada ehitiste teenindamiseks vajalikud tehnovõrgud, vihmaveekanalisatsioon ja tänavarajatised koos tänavavalgustusega ja liikluskorralduse süsteemidega ning üldkasutatava haljastus rajada.

Kopli liinide ja lähiala detailplaneeringuga hõlmatud kokku 23,13 ha suurusele maa-alale on kavandatud kokku 728 korterit. Alale on kavandatud ka eakate keskus, lasteaed, kohvik, haljasalad ning äri-, teenindus- ja bürooruume. Detailplaneeringu koostas RAAM Arhitektid OÜ. Detailplaneeringu eesmärgiks on kujundada see miljööväärtuslikuks esinduslikuks korterelamualaks.

Abilinnapea Taavi Aasa sõnul seab suure ja keerulise töö tulemusel valminud detailplaneering ala korrastajale väga selged ja täpsed mängureeglid, mis tagavad kõige väärtusliku säilimise. „Planeeringualal asuvad arhitektuurimälestise staatuses ning miljööväärtuslikud hooned tuleb säilitada ja renoveerida, säilitatakse ka kõik piirkonna vanad munakivisillutisega tänavad,“ ütles Aas. Lammutatavate või lammutatud hoonete asemele uute projekteerimisel ja ehitamisel arvestatakse piirkonna hoonestuse ajaloolist struktuuri ja välimust.