Autor: Kadrin Karner • 27. aprill 2009

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

„Kiiresti kasvavad pankrotiavalduste andmine, saneerimisprotsessid,“ rääkis Unt Eesti Kinnisvarafirmade Liidu konverentsil.“Kui raha teenimine on raske, siis saneerimine ei ole mõttekas,“ rõhutas juhatuse liige ning lisas, et pankade jaoks tähendab saneerimine pankrotti minejat.

„Klient ei ole leidnud pangaga ühist keelt ja läinud kohtust abi otsima. Meie jaoks on ta valinud raskema tee,“ selgitas ta asju panga silmade läbi. 

Unt prognoosis, et ka kaks aastat peale majanduslanguse põhja jätkuvad pankrotid, kuna muutused paremuse poole ei toimu kiirelt.

Mis võiks olla starteriks ettevõtetele? Eestil on ekspordiosakaal väga suur ja pole mõtet loota, et ettevõtete olukord läheb paremaks enne kui mujal turgudel läheb paremaks, nentis Unt. Tema sõnul on ettevõtete eeltingimused muutusteks kasvu taastumine eksportturgudel, eraisikute tarbimise kasv, kindlustunde taastumine tuleviku suhtes, ettevõtete ühinemine tugevamateks ettevõteteks. Siiani oli paljudel puhvrit nii vähe, et ühe tehingu luhtumine võis firma kokku kukutada.

Mis on muutunud? Liigselt riskida ei ole mõtet, aru on saadud, et kinnsivara ei ole kiirmüügikaup, kinnisvarainvesteering võib ka hävida ning omanik olla ei ole alati parem kui rentnik või üürnik, paindlikkus on edu võti ja investeeringuid ei tohi teha piir peal, tuleb omada puhvrit ebaõnnestumiseks, loetles Unt.