Autor: Hannes Sarv • 24. aprill 2009

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Arealis on firma, mille kaudu tegelevad Toomas Luman ja tema äripartner Egon Mats kinnisvaraarendusega. Ettevõttel on suur võlakoorem ja tühjalt seisvad elamispinnad.

Arealise suutlikkus oma võlakohustusi teenindada on oluline küsimus Nordecon Internationali (endine Eesti Ehitus) väikeinvestoritele. Arealise äriseis võib sundida börsifirma tuumikomanikku langetama otsuseid, mis mõjutavad väikeomanike rahakotti.

Kristjan Lepik: valged kindad on käest heidetud

"Paekalda tehing näitab, et kriis on jõudnud raskusastmelt järgmisse faasi, valged kindad on käest heidetud. Ilmselt tähendab see ka seda, et Nordeconi aktsia analüüsimisel tuleb arvestada Arealise riskiga," märgib analüütik ja tarkinvestor.ee asutaja Kristjan Lepik.

Investoritele positiivseks sõnumiks oli Nordeconi ettepanek maksta omanikele sel aastal dividende. Suurimaks võitjaks on aga loomulikult suuromanikud Luman ja Mats, kel on võimalik dividenditulu kasutada Arealise võlakoorma kergendamiseks.

Teine, väikeaktsionäride seisukohast küsitav tehing, oli selle sama Paekalda arenduse ostmine, mille puhul tekib kahtlus, et tehingu peamiseks eesmärgiks oli tõsta 20 miljonit krooni börsifirmast Lumani kureeritavasse kinnisvaraarendusfirmasse.

Luman: otsite skandaali sealt, kus seda ei ole

"Te võite ju seda skandaali üritada otsida sealt, kus seda ei ole, aga ega seda seal ei ole," ütleb Toomas Luman telefonis, kui on Äripäeva saadetud küsimustele kirjalikult vastanud. Samuti palub ta käesolev artikkel ehk tema enda sõnu kasutades "solgiämber" enne ilmumist faktivigade kontrolliks tema kätte läkitada. Saatsime Lumanile ülevaatamiseks need faktid, mis puudutavad Arealist.

Kogu teemaarendust - küsimusi, kas Nordic Contractosi (Eesti Ehituse tuumikaktsionär) tütrel Arealisel napib suurte laenukohustuste juures soikunud kinnisvaraturul vahendeid, peab Luman ühe konkurendi PR-kampaaniaks. "Ma vaatan, et meie head sõbrad "rohelisest majast" hoolega töötavad, aga las nad töötavad. Nad muudkui informeerivad teid," sõnab ta.

Selle "rohelise maja" all saab Luman mõelda vaid Merko Ehitust, kelle juhtidega pole tema suhted viimase aja üliteravas konkurentsis olnud just kõige soojemad.

Merko Ehitusega seostub käesolevas loos see sama Paekalda arendusega tehtud vangerdus. Nordecon International otsustas osta siis veel Linnaehitus ASi nime kandnud tütarettevõtte kaudu 50% suuruse osaluse Paekalda projektis. Osaluse müüjaks Arealis.

Teine pool arendusest kuulub Merkole. Partnerid alustasid ühiselt Tallinnas Lauluväljaku taha elamurajooni planeerimist 2002. aastal. Projekt on erinevatel põhjustel mitu head aastat riiulil tolmu kogunud.

Merko küsib ka 20 miljonit krooni

Pärast Paekalda arenduse liikumist ühelt Lumani kontrollitavalt firmalt teisele otsustas õli tulle valada Merko Ehitus ning pakkus sarnastel tingimustel oma osa Paekalda projektis Nordeconile müügiks. Seni pole "rohelise maja" mehed pakkumisele vastust saanud.

Pikk vaikimine suurendab kahtlust, et märtsis tehtud tehing polnud ostjale praegustes oludes kuigi soodne, kuid võis aidata Arealist.

Arealise ja tema tütarfirmade kätte olid pangad 2007. aasta konsolideeritud aruande kohaselt usaldanud kokku 811 miljonit krooni. Selle aasta lõpuks ootavad rahamajad sellest summast tagasi 435 miljonit krooni.

2008. aasta lõpuks oli Lumani enda sõnul Arealise lühiajaliste kohustuste saldo 360 miljonit krooni, mis näitab, et möödunud aastal tasus Arealis pankadele umbes 70 miljonit krooni.

Korterimüüki on jäänud venima

Arealise valduses olevaid projekte lähemalt silmitsedes torkab silma, et hädas on eelkõige eluasemearendused. Näiteks valmis mullu Mustamäel Sipelga kvartalis kaheksakorruseline kortermaja. Praeguseks on langeval turul 70 korterist müümata veel pooled, täpsemalt 36.

Samuti ootavad endiselt ostjaid eelmise aastanumbri sees valminud ridaelamud Särje tänaval Nõmmel - 12 objektist on omaniku leidnud vaid kaks.

Lisaks ehitas Arealis ühes ASiga Restor välja 16 luksuslikku korterit Tallinna vanalinnas aadressil Lai tn 15 - Carl Engeli Majas. Üheksa neist on seni müümata. Seda projekti rahastati Lumani kinnitusel aga omavahendeist.

Järeldused, nagu võiks hiljutise Arealise-Nordeconi tehingu taga näha Arealise rahamuresid, lükkab Luman kategooriliselt ümber.

"Mis puudutab Arealise pangalaene laiemalt, siis suuremas osas on tegu nn rahavooprojektidega, mille teenindus on kaetud rendiobjektidest saadava rahavooga või siis turuhindadel müüdavate korteritega," kinnitab ta.

Arealise trumbiks võibki pidada äripindade arendust, sest neile on Lumanil õnnestunud leida tugevad partnerid ning pole ohtu, et lisaks tühjadele korteritele jääksid asukaid ootama ka Arealise arendatavad büroomajad.

Suurematest rendipinnaarendustest on valmimas Nordea Maja Liivalaia tänaval Stockmanni kaubamaja kõrval. Nagu nimigi ütleb, on selle ankurkliendiks Nordea Pank. Tehnopolise arenduses on aga tähtsamateks klientideks Skype ja Tallinna Tehnikaülikool.

Börsifirma Nordecon väikeomanikel tasub aga pöörata tähelepanu Toomas Lumani intervjuule, kus ta ütleb muu hulgas järgmist: "Kinnisvarainvesteeringud Nordic Contractorsi (Lumani ja Matsi kontrolli all olev firma - toim) kontsernis jaotuvad edaspidi selliselt, et eluasemearendusele keskendutakse Nordecon Internationalis (börsifirma - toim) ja ärikinnisvara arendusele Arealises (Lumani ja Matsi kontrolli all firma - toim).

Seega võib oodata veel Paekalda arendusega sarnaseid tehinguid Lumani kureeritavate erinevate firmade vahel.