24. aprill 2009

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Tegu on lootusega, et kevadel optimism ostjates kasvab ja hinnad jällegi stabiliseeruvad ja turg hakkab toimima - kuid võta näpust.

Nagu sõjas ikka, loevad argumendid. Müüjad andsid mõista, et neil on vara, mida nad „võib-olla“ tahaks müüa. Ostjad aga võtsid need argumendid teadmiseks ja jäid äraootavale seisukohale stiilis: küll vastane ise jookseb verest tühjaks.

Ühelt poolt sõid müüjate argumente tõusvad kommunaalkulud ja püsilaenumaksed, teiselt poolt aga ostjad piirasid tarbimist ja kogusid kapitali, et teha veelgi agressiivsemaid pakkumisi.

Käib mäng närvidele: ühelt poolt võetud jooksvad kohustused ja teiselt poolt vaikselt, kuid pidevalt kogutud vaba kapital.

Peale kaklust rusikatega ei vehelda, kuid on aeg teha järeldusi, kes on turul võitjad ja kes on kaotajad?

Argumentide ja faktide osakaal kallutab „Talvesõja“ võitjaks kuulutada ostjad, sest hinnad kukuvad endiselt ja statistika näitab, et lühiajaliste hoiuste mahud kasvavad.

Tarbija ehk ostja on endiselt võtnud sisse kaevikusõja põhimõtte ja ootab.

Kas tuleb ka „Jätkusõda“ näitab lähiaeg.