Mäeinsener kahtleb maantee-ehituse arukuses

Mäeinsener Stepan Rezanko nimetab Kukruse ja Jõhvi vahelise tee-ehituse projekti arutuks raharaiskamiseks, mis võib ümberkaudsete kaevandusväljade tõttu ohustada ka liiklejaid, kirjutab Põhjarannik.

Rezanko arvates on praegune teeprojekt arutu ja ohtlik, sest uus tee laieneb kaevanduskäikude kohale. "Praegune tee on ehitatud tervikule, kuid piki selle äärt jooksevad kaevanduskäigud. Käikude servad on varingute mõttes aga kõige ohtlikumad," kinnitab Rezanko. Tema arvates on ebamõistlik suunata uus tee ümber Kukruse mäe lõunapoolse osa. "Seal oli aastaid tagasi ulatuslik põleng, kuid teatavasti muudab tuli maapinna veelgi hapramaks," sõnas ta.

Stepan Rezanko oli 1999. aastal suletud Tammiku kaevanduse viimane peamarkšeider, kelle vastutusalas oli järelevalve Edise piirkonda jääva kunagise 2. kaevanduse käikude ohutuse üle. Tema vastutusel oli ka kaevanduskäikude tõttu tekkinud langatuste likvideerimine.

Mäeinsener imestab, et projekteerijad ei arutanud teemat eelnevalt Eesti Põlevkivi asjatundjatega. Tema arvates oleks uus tee oluliselt ohutum ning tema rajamine odavam, kui see kulgenuks Kukruse asula ümber põhja poolt, näiteks kunagi Jõhvi ja Kohtla-Järve vahel olnud põlevkiviraudteeharu kohal.

Geovõrk, mis peab teed kaitsma vanadesse kaevanduskäikudesse langemise eest, on Rezanko sõnul asjatu raharaiskamine ning pole siiski piisavat garantiid, et see meede tagaks vajaliku ohutuse.

Teed projekteerinud ASi Teede Tehnokeskus projekteerimisosakonna juhataja Rein Kaseleht ütles, et Eesti Põlevkiviga olid nad töö käigus infovahetuses ning said põlevkiviettevõttelt ka kaarte. "See on kogu aeg olnud teada, et seal on kaevanduskäigud, mistõttu tee võib läbi kukkuda. Selleks kasutataksegi geovõrku, mis peab kaitsma varingute eest."

Kaseleht ütles, et arvestuse järgi peab geovõrk isegi teealuse kaevandusvaringu korral püsima 120 aastat.

Ta nõustus väitega, et kui uus tee oleks läinud rohkem põhja poolt, kus kaevanduskäike pole, olnuks lihtsam. Ning esmalt selline plaan oligi. Miks täpselt seda hiljem muudeti, Kaseleht ei tea.

Maanteeameti projektijuht Veiko Juudas kinnitas, et tee kulgemine mööda kunagist raudteetammi on praegugi maakonna planeeringus sees, "sest keegi ei tea, mis näiteks 20 aasta pärast juhtub". Ent sajandi algul, kui praegune projekt alguse sai, visati kõik ülejäänud kõrvale. "Nii palju kui mina aru saan, tekkis selle variandi puhul tasuvuse probleem. Nendest 14 000 sõidukist, mis ööpäevas seda lõiku läbivad, on 2/3 linnadevaheline transport ning vaid kolmandik transiit. Ja sellise väikese transpordivoolu jaoks pole mõistlik nii suurt kulutust teha," sõnas ta.

Pealegi oleks tema sõnul tulnud olemasolev tee ka kohaliku transpordi jaoks siis nagunii renoveerida. Suunata aga kogu transport endise raudtee kulgemise kohale polnuks tema sõnul mõistlik, sest siis oleksid kohalikud teed jäänud uuest maanteest liiga kaugele.

Projekteerijad on öelnud, et nende töö tegi keeruliseks asjaolu, et nad ei saanud kasutada Eesti Põlevkivist saadud kaardimaterjali, sest sellel olnud info ei läinud kokku sellega, mida näitasid käikude kulgemise kohta tänapäeva mõõteseadmed. Erinevus oli kohati mitmeid meetreid.

Rezanko sõnul pole võimalik, et kaevurite kaardid olnuks ebatäpsed. Nii tema kui Kaseleht usuvad, et ebatäpsus võis tekkida ka kaartide paljundamisel. "Kuid selleks on olemas spetsiaalne arvutitarkvara, mis need vead kõrvaldab," kinnitas Rezanko.

"Ma saan aru, et tööd käivad ning midagi muuta on juba raske. Kuid ma ei mõista, miks valiti selline arutu plaan, mis neelab palju raha ja ei taga ohutust," sõnas mäeinsener.

Osale arutelus

Ehitus­uudised.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi ehitusuudiseid sotsiaalmeedias:

RSS

Ehitus­uudised.ee toetajad:

Ajakiri Ehitaja

oktoober 2017

Teabevara ehitus­spetsialistile

Valdkonna tööpakkumised

Hilti otsib MÜÜGIESINDAJAID

Manpower OÜ

06. detsember 2017

Ehituse erilehed