Kommentaar: kaubanduspindade turul raskem aeg alles sees

Uus Maa Kinnisvarakonsultantide äripindade konsultant Marko Kivirand kirjutab, mis saab suurematest kaubanduspindadest?

Tallinna kaubanduspindade turul on viimase paari aasta jooksul valitsenud defitsiitne olukord. Kaupmehed on olnud suuremate kaubanduskeskuste uste taga nö järjekorras, ootamas vabu pindasid. Olukord oli aga vastupidine veel mõni aeg tagasi: 2004. aastal oli vabu pindu pakkuda mitmetes uutes keskustes ning üürnike hoidmiseks oldi sunnitud üürihindu alandama. Tarbimisbuum algusega 2006. aastal muutis aga olukorda ning kõik suuremad keskused on tänu sellele iga-aastaselt käibeid ja külastuste arvu kasvatanud.

Tarbimisbuum lõppenud

Muutlikud ajad tänases majanduses ja finantssektoris ei ole jätnud puutumata kaubanduspindade turgu Tallinnas. Kuigi veel 2008. aasta algus kulges ootuste kohaselt ning käibed kasvasid oodatult. Aasta teine pool ja eriti viimane kvartal aga kaupluste ja keskuste jaoks enam lootusi ei täitnud. Kokkuvõttes oli 2008. aasta siiski kaupmeeste jaoks positiivne ning tulusam kui sellele eelnev aasta. 2009. aasta aga kindlasti nii roosiline ei tule, sest inimesed piiravad tarbimist ning muudavad oma tarbimisharjumusi, kuna sissetulekud on paljudel vähenenud ning püsib ka oht töökoha kaotuse ees. Tarbimisbuum on selleks korraks läbi saanud.

Mugav parkimine

Kaubanduskeskuseid on enim kesklinnas ja lähipiirkondades (Kristiine, Kalamaja). Keskuste ja erinevate kaupluse pindade maht ületab kesklinnas ja selle lähipiirkondades 200 000 m2. Kesklinnas moodustavad arvestatava osa ka vanalinna kaubanduspinnad, kuid sealne kauba sortiment on valdavalt suunatud turistidele. Kohalikud elanikud vanalinnas reeglina ostlemas ei käi. Kuigi Skandinaavia maades on nii mõnelgi pool välja kujunenud populaarsed ostutänavad kesklinnas või vanalinnas, siis mugavad eestlased pelgavad kaubandus- ja teenindusasutusi, mille lähistel piisavalt parkimiskohti pole. Just parkimisvõimaluste puudumine on üks peamisi põhjuseid, miks vanalinnas äritegevus piiratud klientuuriga on. Vaatamata sellele on üürihinnad vanalinnas üsna kõrgel tasemel. Viimase pool aasta jooksul on hinnad mõnevõrra langenud, kuna vähenenud nõudluse tingimustes  ei ole kõik ärid enam jätkusuutlikud ning vabu pindu on turul rohkem.

Uus kaubanduslinnak

Suurima elanike arvuga (ligi 25% Tallinna elanikest) Lasnamäe linnaosas on suurimad kaubanduskeskused Ülemiste, Tähesaju City ja Lasnamäe Centrum. Tähesaju City-st peaks kujunema Lasnamäe suurimaid keskusi, kus praeguseks on valminud esimene etapp autolaupluste ja sisustuskauplustega. II etapis plaanitakse avada Saksamaa ehituskaubamajade keti  Bauhaus kauplus ning Topauto autokeskus. II etapi ehitustööd peaksid lõpule jõudma 2009. aasta lõpuks. Planeeritakse ka kolmandat etappi, mille käigus lisandub veel 30 000 m2 kaubanduspinda. Lõplikult peaks Tähesaju Citys olema kokku ligi 100 000 m2 kvaliteetset kaubanduspinda.

Äärelinnas teenindavad kliente suurematest kaubanduskeskustest veel Rocca al Mare uuenenud keskus, Järve keskus ja Mustika keskus. Neis on kolme peale kokku ligi 20% kogu Tallinna kaubanduskeskuste pindalast. Äärelinna kaubanduskeskused on olulised ostukohad eelkõige sealsetele elanikele, kuid tulenevalt Tallinna kompaktsusest on reaalselt klientideks kogu linna ning laiendatult ka kogu Harjumaa elanikud.

Rohkem vabu pindu

Lähitulevik on ka kaubanduspindade turu ja tarbimise poolelt tumedam kui siiani. Sisetarbimine väheneb igakuiselt ning kaubanduspindade omanikud seisavad silmitsi uudse olukorraga, kus potentsiaalseid üürnikke on vähe. Seetõttu on juba saanud aktuaalseks üüriläbirääkimised ning sellist trendi võib prognoosida kogu käesolevaks aastaks. Tuleb arvestada suuremate vakantsustega, kuna mitte kõigi kaupmeeste äriplaanid ei osutunud tänases majandussituatsioonis jätkusuutlikuks. Probleeme üürnike leidmisega kogevad esmalt kõrvaltänavatel paiknevate väiksemate kaubandus-teeninduspindade omanikud, kuid paratamatult jõuavad need küsimused ka suurematesse kaubanduskeskustesse, kus võime sel aastal näha pikemalt tühjana seisvaid ruume. Kaubanduskeskuste omanikud siiski võimalusel üritavad üürnikke enda juures hoida soodsamate üürihindadega. Oht üürnikest ilma jääda ei mõjuta mitte ainult keskuse finantspoolt, vaid üldiselt ka mainet, kuna suurt vaeva on nähtud hea kontseptsiooniga ning maineka kaupluste valikuga keskuste loomiseks.

 

 

Osale arutelus

Ehitus­uudised.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi ehitusuudiseid sotsiaalmeedias:

RSS

Ehitus­uudised.ee toetajad:

Ajakiri Ehitaja

november 2017

Teabevara ehitus­spetsialistile

Valdkonna tööpakkumised

Lemminkäinen otsib TEEDEEHITUSE PROJEKTIJUHTI

Finesta Baltic OÜ

30. detsember 2017

Ehituse erilehed