26. märts 2009

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kohus karistas meest tingimisi kuue kuu pikkuse vangistusega kolmeaastase katseajaga, menetluskuludena peab varem kriminaalkorras karistamata Vahtang Mikaja tasuma kokku 15 578 kr, teatas kohus.

Süüdistuse järgi ehitas Vahtang Mikaja 2005–2006. aastal Tartumaale üksikelamu, rikkudes mitmeid ehitusseaduse sätteid. Mikaja muutis omavoliliselt leiliruumi saunaahju suitsu ehitisest väljaviimise projektijärgset lahendust ning ehitas suitsuäratussüsteemi, mis ei olnud ehitatud ja paigaldatud vastavalt ehituse tuleohutust reguleerivatele õigusnormidele, standarditele ja projekteerimisnormidele.

Selle tagajärjel kuumenes 27. märtsil 2008 saunaahju kütmisel suitsulõõri välispind sellisel määral, et tema soojuslikust toimest süttis lõõrile liiga lähedale paigaldatud tuuletõkkeplaat ja sealt edasi elamu puitkonstruktsioonid. Puhkes tulekahju, mis põhjustas reaalse ohu elamus viibinud isikute elule ja tervisele. Tulekahju tagajärjel tekkis elamu omanikule materiaalne kahju üle 100 000 krooni.

Kohus ei pidanud tõendatuks, et Mikaja muutis omavoliliselt ehitusprojekti saunaahju suitsu ehitisest väljaviimisel. Küll aga paigaldas Mikaja kohtu hinnangul moodulkorstna, mis ei vasta ehituse tuleohutust reguleerivatele õigusnormidele.

Mikajale esitatud süüdistuse kvalifikatsioonis puudub varasem kohtupraktika. Lõuna ringkonnaprokurör Ene Timmi sõnul näitab tänane kohtuotsus, et ehitusnõuete, -normide ja projekti eiramine, millega seatakse ohtu inimeste elu või tervis, saab ka kriminaalkorras karistatud.

„Ehitaja peab tagama hoone ohutuse. Ehkki mitmete varasemate tulekahjude puhul ei ole seni olnud võimalik kindlalt ära tõendada, et see tekkis just ehitaja vigade tõttu, on tänase otsuse näol olemas pretsedent, kus elanikke ohustava hoone ehitajat karistatakse kriminaalkorras,“ selgitas Timmi.