18. märts 2009

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kui põllumehed on toodangu kokkuostuhindade langemise tõttu kimpus laenude teenindamiseks ja majandustegevuse käigushoidmiseks vajamineva käiberaha hankimisega, siis sama mure kammitseb ka metsaomanikke – metsamaterjali eest makstav raha ei ahvatle praegu puid langetama. Selle tõttu suikuski kodumaine metsaraie läinud aasta lõpus hinnalanguse unelaulu saatel talveunne.

Aastaga on saepalgi hind langenud umbes kaks korda, paberipuu hind on kahanenud olematuks, nüüd kukub juba ka küttepuu hind. Seega on tooraine hind puidutöötlejatele küll soodsam aasta-paari tagusest ajast, ent nüüd ollakse olukorras, kus palgiga pole enam midagi peale hakata.

Puidutööstuse toodangu vähenemise kõige olulisem põhjus peitub aga nõudluse vähenemises – üha rohkem raha lugev majandusraskustes siplev tarbija ei kipu praegu uut maja ehitama ega mööblit soetama. Seda nii Eestis, kui piiri taga laias maailmas. Igatahes näitavad numbrid, et 2005. aastast pidevalt langenud kodumaa saetööstuste kogutoodangu maht tuleb tänavu ilmselt selle sajandi madalaim.

Vähenenud on ka vääristatud puidu ja valmis puidutoodete tootmine ja eksport. Näiteks vineeri eksporditi 2008.aastal ligi kaks korda vähem kui tunamullu, mööblieksport kukkus 2006. aastaga võrreldes pea kolm korda jne.

Loe pikemalt puidutööstuse turust homsest Äripäevast rubriigist Tööstus.