10. märts 2009

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Lähenevate kohalike omavalitsuse valimiste tõttu on sisulised poliitilised seisukohavõtud taas aktiivsemaks muutunud, kui veel aasta tagasi ei suutnud Reformierakond oma seisukohta kodude maamaksuvabastuse osas defineerida, siis nüüd on lõpuks Tallinna linnapeakandidaadi ülesseadmisel vähemalt Tallinna osas selleni jõutud.

Sammu edasi on astunud ka ideed juba varasemalt toetanud Isamaa ja Res Publica Liit, esitades eelnõu, mis võimaldaks kohalikel omavalitsustel koduomanikke maamaksust vabastada ning varem kodude maamaksust vabastamisele vastu seisnud Sotsiaaldemokraadid, kes asusid seaduseeelnõud toetama. Kutsume üles ka teisi erakondi eelnõud toetama, sest lõppastmes on tegemist parteide-ülese küsimusega.

Hea meel on tõdeda, et kodude maamaksust vabastamise avaliku debati algatamine, kohtuvaidluse Riigikohtusse jõudmine ning ühiskondlik survestamine on viinud olukorrani, kus pealinnas on mitmed poliitilised parteid võtnud ka oma valimislubaduseks kodud maamaksust vabastada. Avaliku arvamuse küsitlused on näidanud, et kodu maamaksust vabastamist toetab 2/3 Eesti elanikest.

Eesti Omanike Keskliidu peasekretäri Taavi Madiberk sõnul on Liidu poolt välja käidud kodude maamaksust vabastamise idee on lõpuks osaliselt ka realiseerumas. Kui eelnõu ka seaduseks saab, on kodude maamaksust vabastamise lahingus tegemist esimese suurema, kuid mitte lõpliku võiduga.

Toonitame, et ka Maamaksuseaduse muudatuste jõustumisel on tegemist on tõepoolest pooliku lahendusega. Kohalikele omavalitsustele luuakse vaid võimalus kodud maamaksust vabastada, mitte ei asetata seadusega vastavasisulist kohustust.

Kodude maamaks moodustab ca 25-30% kogutavast maamaksu kogusummast ning üleriigiline kodude maamaksuvabastus läheks maksma ca 200 miljonit. Samas oleks vabastus majanduslanguse tingimustes väga oluline riigipoolne signaal. See näitaks hoolimist koduomanikest, kui riigi sotsiaalsest ja majanduslikust alustalast. Maksuvastuse kehtestamisel leeveneks ka surve sotsiaalhoolekande süsteemile ning pere-eelarvele üldisemalt.

Omanike Keskliit küsib – miks mitte lahendada küsimus lõplikult juba riiklikul tasandil? Kahjuks kumab eelnõust läbi eelkõige soov kohaliku omavalitsuste valimistel poliitilisi punkte koguda, mitte probleemi lõplikult seadusandlikul tasandil lahendada. Riigikogul on kõik võimalused olemas, et näidata - Eesti riik algab Eesti kodust.

Omanike Keskliit loodab, et lisaks positiivsetele muutustele saavutame me siiski ka lõppeesmärgi – üleriikliku kodude maamaksust vabastamise.