Pealinnas kehtivat detailplaneeringutes „klotside süsteem”

Aasta asemel võib kesklinna planeeringu saamine kesta ka kümmekond aastat, kirjutab Eesti Päevaleht.

TTÜ professoril Väino Rajangul on Tallinna linnalt tema juhitava hooneühistu detailplaneeringu kooskõlastuse saamine võtnud aega kaheksa aastat, ridaelamu ehituseks pole linn aga siiani vajalikku planeeringut kinnitanud.

 Takistusi on seejuures olnud kõikvõimalikke.

„Esitasin ühistu esimehena meie kinnistule planeeringu algatamise avalduse ja see registreeriti linnas 11. septembril 2001. aastal,” meenutas Rajangu ja lisas, et järgnenu jätab talle mulje, et planeeringute hankimine on tõeliselt soodne pinnas pistise küsimiseks. „Mõni päev hiljem sain telefonikõne ja mulle soovitati tungivalt tellida planeeringu koostamine anonüümse helistaja vahendusel. Keeldusin ja seejärel ähvardati, et planeering hakkab venima.”

Järgnenud kirjade vahetamine eri ministeeriumide, kohtutasandite ja linna vahel on kestnud aastaid, kuid taas on planeering jäänud toppama. „Me teeme vahel nalja, et planeeringus on kotermann sees,” sõnas ta. „Küsisin aasta eest ehituste ja planeeringutega tihti kokku puutuvatelt inimestelt nõu ning nad muigasid ja selgitasid mulle, kuidas vahel linnaametis asjad käivad.”

Need inimesed ütlesid Rajangule, et linnaametis eksisteerib kaks süsteemi. „Esimene on lisatasude süsteem, mille käigus menetletakse planeeringut tavapäraselt kiiremini töövälisel ajal, ja teine „klotside” süsteem, milles ühe planeeringut avitava „klotsi” väärtus on 50 000 krooni pistist,” rääkis ta.

 

Osale arutelus

Ehitus­uudised.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi ehitusuudiseid sotsiaalmeedias:

RSS

Ehitus­uudised.ee toetajad:

Ajakiri Ehitaja

november 2017

Teabevara ehitus­spetsialistile

Valdkonna tööpakkumised

Lemminkäinen otsib TEEDEEHITUSE PROJEKTIJUHTI

Finesta Baltic OÜ

30. detsember 2017

Ehituse erilehed