50 miljardit eurot siirdub Euroopa kommertskinnisvarasse

2009. aastal võtab rohkem kui 50 miljardi euro ulatuses omakapitali sihikule Euroopa kommertskinnisvara, prognoosib rahvusvaheline kinnisvaranõustaja Re&Solution.

Jones Lang LaSalle’i vastne Euroopa kapitaliturgude ülevaade “Otsuste langetamise aeg” väidab, et 2009. aastal võtab rohkem kui 50 miljardit eurot omakapitali sihikule Euroopa kommertskinnisvara. Ehkki mõned hinnangud raskustes varade omandamise võimalust ootavate “kapitalikirstude” kohta on ülepingutatud, otsivad soodsaid turule sisenemise võimalusi siiski institutsioonid ja kolmandate poolte rahade haldajad, mitmesugused fondid ja rahvusvahelised rahakeskused ning mõned Saksamaa avatud ja kinnised fondid.
Jones Lang LaSalle’i Europa kapitaliturgude osakonna juhataja Tony Horrell ütles:  “Meil pole kahtlustki, et töötingimused kujutavad 2009. aastal endast paljudele turul viibijatele suuremat väljakutset kui eales varem, kuid me arvame, et nende jaoks, kes suudavad vaadelda toimuvat keskpikas perspektiivis ja omavad juurdepääsu kapitalile, on 2009. aasta see aasta, mil turg hakkab selguma ja mõned võimalused on liiga head, et neid tähelepanuta jätta. Aruka investori jaoks tähendab see aasta enda positsioneerimist nii, et sellistest ostupoole võimalustest kasu saada, kui need tekivad.”
Kinnisvaralaenude finantseerimine jääb sellel aastal piiratuks ning laenusumma ja laenuobjekti väärtuse suhe (LTV) on madal ja marginaalid kõrged. Horrell jätkas: “Meie ootuste kohaselt kulub pankadel oma bilansi täielikuks tervendamiseks kolm kuni viis aastat ja selle probleemiga hakkavad nad 2009. aastal alles tegelema. Väga tõenäoliselt on nad oma kinnisvaraga seotud laekumatajäämiste käsitlemisel ülimalt ettevaatlikud ja laenukriteeriumide puhul äärmiselt valivad.”
Väärtuste tasemed on kõikjal üle kogu Euroopa on juba langenud oma 2007. aasta kõrgpunktiga võrreldes mõnel turul kuni 40% võrra ja 2009. aastal on kindlasti oodata uut väärtuste kahanemist, mistõttu on mõnel juhul parem praegu müüa seal, kus turud võivad veel rohkem langeda. 2008. aasta neljandas kvartalis on mõnelt Euroopa turult teatatud, et tulemi vähenemine võrreldes büroohoonete ja kaubanduskeskuste tippnäitajatega ulatub rohkem kui 200 baaspunkti, teistel aga seisab ees üle 50 punkti tõusev korrektsioon.
Jones Lang LaSalle’i Euroopa uuringute juhataja Nigel Roberts kommenteeris:  “Mõned turud – näiteks London, Pariis ja Madriid – on turukorrektsioonidega hästi toime tulnud ja äratavad investorites kahtlemata suurenenud huvi, kui ollakse arvamusel, et majanduslikud põhitegurid uusi hinnatasemeid toetavad. 2009. aastal turule sisenemiseks õiget aega otsivate ning hinna ja väärtuse vahekorda hindavate investorite kõige tähtsamateks töövahenditeks otsuste langetamisel saavad olema reaalväärtuse hinnangud, tulemi tõenäoliste piirväärtuste indikaatorid ja varapõhine hinnakujundus. Ühtlasi me ootame, et turutingimused aitavad kaasa kauplemisele üha suurema arvu selliste varadega, mida üksnes harva turule tuuakse, ja nende eest saab väga tõenäoliselt parimat hinda või need vahetavad omanikku sõltumatult sellest, kas hinnad turul on jõudnud kõige madalamale tasemele.” 
Nigel Roberts lõpetas järeldusega: “Renditurud ja rendinõudluse tugevus on 2009. aastal hinnakujunduse ja varade hindamise jaoks kriitilise tähtsusega komponendid. Tarnepool ei tohiks suuremal osal turgudest probleemiks kujuneda, sest “juurdevoolutorud” ei ole üldjuhul valminud või valmimisel projektidest just eriti pungil. Tähelepanu keskendub mitme aastakümne kõige nõrgemate majanduslike põhinäitajate taustal nõudmise paindlikkusele. Mõnel turul viib nõrk nõudmine siiski välja allrentimisele ja “hall ruum” kutsub esile tühjade pindade veelgi suurema määra.”

Re&Solution Groupi investeerimisdirektor Andrius Stonkus kommenteerib seoses Balti riikidega: “Suurem osa arendusturu kohalikke mängijaid Balti riikides on oma varasematest vigadest juba piisavalt õpetust saanud. Selle silmanähtav tulemus on turul pakutavate investeerimistoodete kasvanud kvaliteet – st hästistruktureeritud rendilepped, professionaalne kinnisvarahaldus, rahvusvahelise tasemega arhitektid ja suure tähelepanu pööramine hoonete tehnilisele kvaliteedile on muutumas kõikide mahukate projektide põhiosaks, tagades sel viisil toodete avardunud valiku ja rahuldades suurema osa potentsiaalselt Balti riikides tegutsemisest huvitatud rahvusvaheliste kollektiivinvesteerijate investeerimiskriteeriume.

Kuna kohalikud turud on hakanud pakkuma võimalusi investeerimiseks piirkonna esmajärgulisesse kinnisvarasse, mis vastab suuremate kollektiivinvesteerijate nõuetele, võib ette näha, et 2-3 aasta pärast ilmuvad Balti turul silmapiirile juhtivad ülemaailmse haardega fondiinvestorid.

Praegusel hetkel hindavad ja jälgivad olukorda Balti kinnisvaraturul traditsioonilised investorid Rootsist, Norrast, Taanist, Soomest, Saksamaalt ja Venemaalt. Investorid on antud hetke turuolukorrast hästi informeeritud ning hindavad üheaegselt kõiki põhiriske, hinnataset, investeerimise tulemeid ja investeerimisväljavaateid nii kodumaistel kui ka välismaistel turgudel, kaasa arvatud Balti riikides. Peamist huvi pakuvad stabiilse käibega esmajärgulised ja A-kategooria investeerimisobjektid – näiteks kaubanduskeskused, logistikapinnad ja muud kommertskinnisvarad. Kommertsobjektide arendajate omanike pakutav hinnatase on eelmiste aastatega võrreldes langenud ja seetõttu on investorite huvi taas kasvanud.”

Osale arutelus

Ehitus­uudised.ee toetajad:

Jälgi ehitusuudiseid sotsiaalmeedias:

RSS

Ehitus­uudised.ee toetajad:

Ajakiri Ehitaja

september 2017

Teabevara ehitus­spetsialistile

Valdkonna tööpakkumised

Merko otsib SEKUNDAAROSA PROJEKTEERIJAT

Merko Ehitus Eesti AS

29. september 2017

Ehituse erilehed