4. märts 2009

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Seitsmendat aastat toimunud säästva arengu teemalisel TalveAkadeemial räägiti seekord linnaplaneerimise minevikust ja tulevikust.

TalveAkadeemia on hea koht uute tutvuste sõlmimiseks ja ideede vahetamiseks. Osalejad arutasid omavahel keskkonnaökonoomika, tudengiteaduse ja  hariduse parandamine teemadel. Konkreetsemateks tuleviku ideedeks said linnas tervisejooksu tegijate koondamine, WWOOF Eesti külalisreisid mahetaludesse ning Suveakadeemia projekti jätkamine. ”Läänemaailmas on aastakümneid räägitud linnakeskkonna jätkusuutlikumaks muutmisest, on viimane aeg midagi reaalset ära teha.” kritiseeris Soomest pärit tehnoloogiadoktor Eero Paloheimo. Lahendusena tutvustas ta oma ideed Hiinas rajamisel olevast ökolinnast. Linnalooduse teemalises mõttevahetuses osalesid ökoloog Marko Mägi, arhitekt Oliver Alver, maastikuarhitekt Merle Karro-Kalberg ning kirjanik Jaan Kaplinski. Selgus, et inimesed tahaks enda ümber küll natuke loodust, elades aed-linnas, kuid samas ei oma taoline killustatud loodus suuremat väätust bioloogilise mitmekesisuse kandajana. Oluliste rohealade säilimine linnakeskkonnas nõuab kokkuleppeid ja nende rohealade väärtustamist. Leiti, et Eesti parkides on vähe omanäolisust, parkide kujunduses on eeskujuks teised kultuurid ja piltajakirjad. ”Rohkem julgust kujundada vähem ja jääda iseendaks”, oli paneelis osalenute ühine arvamus. Konverentsil tegid ettekandeid sügisel toimunud säästva arengu teemalise üliõpilasartiklite konkursi parimate tööde autorid. Konkursi võitis Rando Tuvike, kes on Tallinna Ülikooli doktorant, tema artikli pealkiri on ”Läänemere punavetikate polüsahhariidstruktuurid ja nende termostabiilsus: Eesti unikaalse loodusvara kvaliteedinäitajad”. Björn M. Frostell, Rootsi Kuningliku Tehnoloogiainstituudi professor, kes tegi Nelijärvel tööstusökoloogia teemalise ettekande, arvas TalveAkadeemiast kokkuvõtlikult nii:  “Leian, et olete loonud Eesti tudengitele ja edaspidiste säästva arengu teemaliste arutelude jätkumiseks Eestis midagi väga olulist.”