Koppade ja sahkade müük soikunud

Tööstuses ja ehitusel kasutatavate traktorite müük on tänavu esimestel kuudel eelmise aasta algusega võrreldes leebe hinnangu kohaselt alanenud poole võrra, tegelikkuses aga pea olematuks muutunud.

Tegelikult langes müük oluliselt juba eelmisel aastal, seda 2007. aastaga võrreldes, mil oli tehnikamüüjate jaoks hiilgeaeg. Jutt on peamiselt ehitustöödel, karjäärides, puidufirmades ja ehitusmaterjalitootmises kasutatavatest laaduritest, tõstukitest, ekskavaatoritest, buldooseritest, teehöövlitest, asfaldipaigaldajatest, kivipurustitest jt liikurmasinatest. Säärast spetstehnikat ei kipu praegu enam keegi ostma ega liisima, kel varasemast ajast masinaid pole, kasutab tehnika hankimiseks renditeenust. Sestap ongi rentimine või masinate teenusliisingusse andmine ning hooldustööd muutumas mitme eritehnika müüja põhiliseks tegevusalaks. Senisest olulisema tähenduse müügitöös saab ekstra-hinnapakkumiste ja kampaaniate korraldamine.

Kõigi spetsmasinate müüjate viimaste aastate n-ö hittmudel oli umbes 100hobujõuline ekskavaatorlaadur, mida soetasid endale eelkõige kinnisvaraarenduse ja üldehitusega tegelevad firmad. Suhteliselt universaalne traktor on asendamatu iga väiksemagi ehituse juures. Kinnisvaraäri on tänaseks aga unele suikunud ja ühes sellega loomulikult ka tehnika müük. Projektid seisavad ja tehnikat jääb üle, traktorite omanikud pakuvad kuulutuselehtedes teenustööd, et masina liisingumakseid kuidagi ära maksta.
Caterpillar tehnikat maale toova ASi Wihuri tegevjuht Frid Kaljas tunnistas, et aastatagused ja praegused kliendid ja nende soovid erinevad kui öö päevast.
„Peaaegu keegi tehnikat enam ei osta, kõik rendivad,“ iseloomustas Kaljas. „Praeguse müügi saame eelmise aasta esimese kahe kuu müüginumbri kahega jagades. Aasta kokkuvõttes on meil eesmärk kätte saada mullune käibenumber, aga seda siis juba kõrvalharude sünergiale tuginedes. 1+1=3 ehk läbi õigete rõhuasetuste on võimalik edu saavutada, kusjuures eri üksused peavad teineteist toetama.“

Kaljase sõnul eelistavad ettevõtted masinaid rentida sellepärast, et kõigil on tulevik tume. Traktoreid, mille eluiga juba garantii- ja liisinguajast üle ja mis tavalises olukorras vahetataks uute vastu, hakatakse aga üha rohkem omal jõul remontima.

Wihuri tootejuht Ain Sarv märkis, et sellise ise putitamisega võtab firma endale ka riski ehk remondivastutuse – kui sel moel masina juures midagi ikka täiesti tuksi keeratakse, läheb selle parandamine juba üksjagu rohkem maksma, kui oleks kohe tehase esindaja remondibrigaad tellitud.
„Müüme ka kasutatud masinaid, kusjuures anname kasutatud CAT-tehnikale kaasa ka garantii,“ rääkis Sarv. „Järelturul lähevadki paremini kaubaks just kallima hinnaklassi masinad.“

Frid Kaljas ei pea võimalikuks, et suuremad eritehnika müüjad Eesti turul majandusraskuste tõttu ühineksid, küll aga on mõeldav, et suuremad tegijad püüavad väiksemate kaubamärke enda tiiva alla saada.
„Kindlasti hakatakse riskide hajutamiseks otsima oma tegevusse lisavaldkondi,“ tõdes ta. „Ka meie tegeleme ehitus- ja karjäärimasinate müügi kõrval jõuseadmete, kommunaaltehnika ja muruniidukite maaletoomisega.“
Et ellu jääda, tuleb Ain Sarve hinnangul hoida madalat profiili. „Aasta-paariga me sellest jamast välja ei tule, ehk aastal 2012,“ nentis ta. „Kiire kasvu ajal jäi palju asju lõpuni läbi mõtlemata. Nüüd tuleb nende juurde tagasi tulla.“
AS Baltem, kes müüb Eestis Komatsu, Länneni ja Metso Mineralsi masinaid, rehkendab esimese kahe kuu müügilangust mullu sama ajaga võrreldes suuremakski kui kahekordseks. Ettevõtte müügijuht Uno Villberg ütles, et kuigi aasta esimese paari kuu jooksul on veel vara kaugeleulatuvaid järeldusi teha, näib siiski, et ettevõtjad on vana masina uue vastu vahetamise vähemalt nelja-viie kuu kaugusele edasi lükanud.

„Kõige halvem meie klientide jaoks on teadmatus, mida tulevik toob,“ nendib Villberg. „Igatahes on selge, et müük pole eriti kiita, lähitulevik tõotab tulla raske ning tuleb kõiki võimalusi kasutada, et elus püsida.“
Nende võimaluste all peab ta silmas näiteks allahindlusi, tehnika suunamist Eesti laost naaberriikide diileritele ja lisaseadmete valiku suurendamist. Villbergi sõnul on juba olnud ka juhtumeid, kui pank on firmalt makseraskuste tõttu tehnika käest võtnud ja sundmüüki pannud.
„Võtame väga minimaalselt tagasiostukohustusi ja muid n-ö tulevikugarantiisid, nii et kui klient maksetega jänni jääb, on võlausaldaja mure tehnikale ostja leida. Selles osas on meie seljatagune kindel,“ selgitas ta.
Villberg ei välista, et majandussurutise jätkudes võib nii mõnigi väiksem tehnikamüüja Eesti turult kaduda.

2007. aasta lõpus soetas lubjakivi kaevandamise ja töötlemisega tegelev AS Nordkalk ühtekokku 25 miljoni krooni eest karjääri- ja kaevetehnikat. Nüüd, poolteist aastat hiljem hindas Nordkalki Rakke tehase juhataja Toomas Post toonast rahapaigutust õnnestunuks. Kuigi ka tänavu pole Nordkalk investeeringuplaane täielikult külmutanud, plaanib Rakke tehas rahastada vaid seadmetele üksikute komponentide ostmist ja jooksvaid kulutusi umbes kolme miljoni krooni ulatuses, mis varasemate rahapaigutustega võrreldes on väike raha.

„Kui me toona poleks mobiilset karjääritehnikat ostnud, siis võimalik, et praegu jäänuks see tegemata ja oleksime pidanud seda hakkama teenusena sisse ostma,“ tunnistas Toomas Post, lisades, et kui paar aastat tagasi olid vähesed firmad renditeenuse pakkumisest huvitatud, siis praegu nähakse seadmete rentimises üha enam alternatiivi nende müümisele.

Loe ka neljapäevasest Äripäeva tööstuse rubriigist.

 

Osale arutelus

  • Ain Alvela

Ehitus­uudised.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi ehitusuudiseid sotsiaalmeedias:

RSS

Ehitus­uudised.ee toetajad:

Ajakiri Ehitaja

november 2017

Teabevara ehitus­spetsialistile

Valdkonna tööpakkumised

Hilti otsib MÜÜGIESINDAJAID

Manpower OÜ

06. detsember 2017

Ehituse erilehed