4. märts 2009
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Elu üürikorteris – enam kui võimalik

Nädal tagasi kirjutasin artikli sellest, et inimese unistuste kodu võib olla ka korter. Kodu ei pea olema ainult eramu. Nüüd aga astuksin räige sammu edasi ning väidaksin, et ka üürikorter võib olla igati aus ja väärtikas kodu, kirjutab Tõnu Toompark.

Müügitegevuse edendamiseks oma maaklerid külvanud müüti, et eestlasel on DNA-koodi sisse kirjutatud vajadus olla oma kodu omanik. Üürikorter saab olla ainult ajutine lahendus, mis pigem seostub halva maitse ja iseendaga mittetoimetulemisega. Iseenesest on kodu omamine alates elamispindade erastamise algusest olnud igati ratsionaalne samm. Korterite väärtus on pidevalt tõusnud ning tark on olnud omada vara, mille väärtus muudkui kasvab ja kasvab. Teisest küljest on maaklerite huvi vahendada müügitehinguid ja nii omanikustaatust propageerida seonduv sellega, et müügivahendustasud on kordades suuremad kui üürivahendustasud. Turuolukord on pöördunud

Täna oleme Eesti kinnisvaraturul olukorras, kus me pole veel kunagi varem olnud. Korterite keskmine tehinguhind on võrreldes tipphindadega kukkunud kolmandiku võrra ja langus enam kui tõenäoliselt jätkub. Isegi mitte kõige suuremad pessimistid ei ole suutnud sellist turu langust ette ennustada. Seni igikestvaks peetud kinnisvarahindade tõus on pöördunud langusesse ning see on toonud kinnisvaraturule täiesti teistsugused arusaamad. Enam ei olegi nii hea ja kasumlik kinnisvara omada, sest selle vara väärtus langeb. Ostu-müügitehingute arv langeb ning seeläbi väheneb ka kinnisvara likviidsus ehk võime kinnisvara vajadusel operatiivselt müüa. Kardinaalsed muutused kinnisvaraturul on pannud palju potentsiaalseid elamispindade ostjaid ümber mõtlema ning ostutehingu sooritamise tulevikku lükkama. Seda otsust on kannustanud ka pankade karmimad laenutingimused ja vähene soov eluasemelaene välja anda. Kinnisvaramaaklerite vahendatavate tehingute hulgas on märkimisväärselt suurenenud üüritehingute arvu osakaal. Inimestel on küll jätkuvalt vaja elamispinda, kuid jõutud on arusaamale, et elamispinda ei pea ilmtingimata ise omama. Üüripind on täna finantsiliselt odavam

Elamispinna mitteomamine ehk üüripinnal elamine on täna võrreldes kinnisvara omamisega finantsmajanduslikult odavam. Samuti on kinnisvaraturg ja majanduselu endiselt üsna ettearvamatud. Üüripinnal on kõik prognoosimatusest tulenevad riskid üürnik lükanud üürileandja kaela. Tõsi – üüripinnal elamine seondub vähema turvatundega. Võime julgelt väita, et täna ei tunne valdav enamus nii üürileandjatest kui üürilevõtjatest oma õiguseid ja kohustusi, mis tegelikult on seadusega üsna täpselt fikseeritud. Elamispindade turuväärtuse uskumatu langus on turule toonud poolprofessionaalseid üüileandjaid – kinnisvaraarendajaid, kes madalale müügihinnale eelistavad kinnisvara välja üürida. Poolenisti on nad professionaalid sel põhjusel, et üüriäri on neile majandusolukorrast peale sunnitud lisakohtustus, mitte esialgne läbimõeldud äriplaan. Omaette küsimus on selle äri kasumlikkus. Üürimajade teke on tugev kasvulava, et Eestis tekkiksid täisprofessionaalsed üürileandjad, kelle elamispinnal elades ei pea üürnik muret tundma selle pärast, et seadust mittetundev, üüritasu sularahas koguv, kirjalikku lepingut mittesõlmiv ja oma kohtustusi mittetundev üürileandja teda ühel heal päeval oma suva alusel korterit välja visata soovib. Professionaalne üüriturg annab võimaluse, et üürnik saab end üüripinnal täiesti koduselt ja turvaliselt tunda. Täna ongi just üüripinna turvatunde puudus probleem, mis vajab „ravitsemist“. Üüriäri osakaal kasvab

Ostu-müügihindade languse tõttu aktiveerunud üüriäri annab hea võimaluse selleks, et Eestis tekkiks üüriturg, kus nii üürilevõtjad kui üürileandjad teaksid ja tunneksid oma õiguseid ja kohustusi. Kui mõlemad tehingu osapooled tegutsevad heas tahtes ja mõistlikult, siis on üürilevõtjatel võimalus ka üürikorterist leida turvatunne, mida tänaseni veel vaid endale kuuluvalt kodult eeldada saab. Üürikorterite suur pakkumine sunnib üürileandjad omavahel konkureerima ning pakkuma järjest kvaliteetsemat teenust. Samuti on tänasel turul odavam ja riskivabam elada üüripinnal kui elamispinda ise omada. Neil põhjustel on enam kui tõenäoline, et üüriturg kasvab meil lähiaastatel kordades. Kasv toimub kuni ajani, mil kinnisvarahinnad taas odava laenurahal kiiresti kasvama hakkavad ja kinnisvara omamine muutub enam kui mõistlikuks.

 

Liitu Ehitusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Ehitusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Teeli RemmelgEhitusvaldkonna juhtTel: 51 23 770
Triin UibopuuEhitus ja kinnisvara konverentside programmijuhtTel: 51 990 655
Helen PaapsiReklaamimüügi projektijuhtTel: 5880 7785