Portree: Peeter Peedomaa: veerand sajandit koos liimpuiduga

Veerand sajandit ongi see ajaühik, mis Peeter Peedomaal on kulunud jõudmaks Põlva KEKi liimpuidutsehhi töölise kohalt oma firma Peetri Puit asutamiseni.

Viimast on ta juhtinud seitse aastat, kirjutab tänane Oma Maja.

„Ega ma midagi muud teha tahakski, isegi kui pikalt järgi mõelda,“ arvab Peeter, kui pärin temalt, et kui ühel päeval peaks liimpuidu tegemine otsa saama ja tuleks hakata mõne muu töö peale mõtlema. „Oma firmas saaksin praegu ka liinitööga hakkama,“ naerab ta.
„Kui aastal 2002 oma firmaga alustasin, oli meid kokku viis inimest, olematu tootmisbaas ja puudavad seadmed. Esimesel paaril aastal sai kindlasti tööd tehtud kaksteist tundi päevas ja seitse päeva nädalas,“ räägib Peeter.
„Esimene asi, kui hommikul silmaluugid lahti said, hakkas mõte kohe automaatselt kerima, et mida ja millise järjekorras peaks täna tegema ja toimetama.“ 
Päritolult on Peeter Põlvamaa poiss, tõsi küll selle piirkonna kagunurgast, Orava kandist. „Puidu eriala sai valitud juba Võru tööstustehnikumis, siis tuli vahele Vene kroonu ning seejärel esimene töökoht Põlva KEKi liimpuidutsehhis,“ meenutab Peeter.
Tema sõnul hakati Põlvas liimpuitu valmistama juba seitsmekümnendate teisel poolel. „Algul arvati, et liimpuit võimaldab ära kasutada kehvema kvaliteediga puitu, tegelikult on aga hoopis vastupidi, selleks on vaja ikkagi kvaliteetset kuusepuitu.“ Algusaastatel kasutatu liimpuitu põhiliselt tootmis- ja põllumajandushoonete konstruktsioonides ja toona kaeti kena puidupind üldjuhul värviga.
„Juba teisel tööaastal tehti mulle pakkumine tsehhi meistri kohale,“ räägib Peeter. „See oli tegelikult paras mõttekoht: tööline teenis toona kuus umbes kolmsada rubla, meister aga pea poole vähem. Valik oli enda teha, kas areng karjääriredelil või kopsakam palk. Arengusuund kaalus siiski palga üles.“
Sellele järgnesid peagi liimpuidutsehhi juhataja ametikoht ning peale KEKi ja sotsialistliku korra lagunemist tekkinud AS Liimpuit tegevdirektori koht, kuhu Peeter jäi pidama kümneks aastaks.
AS Liimpuidu ajast on Peetril meenutada paari suuremat projekti, mille tarbeks Põlvas valmistatud liimpuitu tarvitati. Üheks oli Estonia hoone rekonstrueerimine Tallinnas ja teiseks Venemaal ehitatud veehoidla konstruktsioonid, mis olid 24 meetrit pikad ja mida transporditi spetsiaalsetel raudteeplatvormidel.
„Praeguses tootmises saame valmistada kuni 29,5 meetri pikkuseid liimpuidust konstruktsioone. Võiks teha ka pikemaid, selleks tuleks aga tootmishoone ja liini pikkust kasvatada. Võimalik on valmistada ka painutatud puitkonstruktsioone aga nende järele on nõudlus vähene, kasutada saab neid näiteks väiksemate sildade ehituses“ selgitab Peeter.
Kui Peetri Puit 2002 alustas, suundus enamus toodangust Eestist välja, vaid neljandik jäi kohapeale. „Kui vahepealse ehitusbuumiga muutus olukord vastupidiseks, siis täna tuleb taas kõvasti pingutada, et suurendada taas ekspordi osakaalu. See on see koht, mis aidab firmadel elus püsida, vahest ehk arenedagi,“ arvab Peeter.
Ning peab liiga ebatõeseks võimalust, et need firmad, kes kunagi ekspordiga tegelenud pole, suudaksid sellega nüüd riigi toel hakkama saada. „Olukord on nigel ka mujal maailmas, näiteks viimased kohtumised Saksamaa partneritega, andsid sellest selget tunnistust. Vaid kümnest üks suutis oma tulevikku pisut roosilisemana näha,“ märgib ta.
Samas on tema sõnul just Saksamaa suunalt oodata üht suuremat tellimus, mille proovipartiid on seal edukalt vastu võetud. See võib tähendada koguni, et seni ühes vahetuses töötava puiduliini koormust peab tõstma kahele vahetusele.
„Hetkel tööd on. Kedagi ma koondama ega sundpuhkusele saatma pole pidanud. Samas arvan, et tänavune aasta tõmbab nii mõnelegi firmale kriipsu peale. Ise loodan, et paranema võiks hakata lood alles järgmise aasta kevadel-suvel,“ arvab ta.
Kohalikul turul on jäänud ainult riigihanked ja nendegi mahtu kärbitakse pidevalt. „Riigihanke võitja pakub ilmselt võimalikult madalat hinda, selleks, et siis ka ise midagi teenida, esitatakse alltöövõtjatele omad tingimused. Et vot, hind on selline, mis ma selle toote eest maksta saan ja valik on sinu, kas teed või mitte,“ kirjeldab Peeter hetkeseisu.
„Vähemalt tänasel päeval vaatame me veel ikkagi optimistlikult tuleviku poole. Oleme senise kasumi suunanud tagasi tootmise arendamiseks, kui seda teinud poleks, istuksime endiselt vanade seadmetega tootmishoones, kus tuul läbi seinapragude sisse vuhiseb,“ arvab Peeter.
Ning lisab, et paar aastat tagasi ostetud uus tootmisliin ja korralikud tingimused puidu ladustamiseks, kuivatamiseks ning töötlemiseks on just need trumbid, mis lubavad ka edaspidi firmal areneda ja oma toodangut edukalt ka välisturgudel müüa.

 CV
Peeter Peedomaa
Sündinud 1962
Abielus, kaks last
Haridus
1988-1992 Tallinna Tehnikaülikool (keemiateaduskond)
1982-1984 Teenistus Nõukogude armees
1978-1982 Võru Tööstustehnikum puidutöötlemise eriala( tehnik-tehnoloog)
1971-1978 Hanikase 8-kl kool
Töö:
2002-  OÜ Peetri Puit juhataja
1992 - 2002 AS Liimpuit tegevdirektor
1990 - 1992 Põlva KEK liimpuidutsehhi juhataja
1988 - 1990 Põlva KEK puidutööstuse juhataja asetäitja
1986 - 1988 Põlva KEK liimpuidutsehhi meister
1984 - 1986 Põlva KEK liimpuidutsehhi laudsepp
Projektid
1992.a AS Liimpuit  loomine
2002.a AS Liimpuit Kompakt sõrmjätku seadme investeeringu projekti  juhtimine                                         
2002.a OÜ Peetri Puit asutamine, tehnoloogiliste seadmete valik, hange ja käikuandmise projekti juhtimine
2006.a Infrastruktuuri väljaehitamise projektide juhtimine
2007.a Uue tehnoloogilise sõrmjätkuliini investeeringu korraldamine ja projekti juhtimine
Harrastused: sport; reisimine

Osale arutelus

  • Teet Reier

Ehitus­uudised.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi ehitusuudiseid sotsiaalmeedias:

RSS

Ehitus­uudised.ee toetajad:

Ajakiri Ehitaja

november 2017

Teabevara ehitus­spetsialistile

Valdkonna tööpakkumised

Hilti otsib MÜÜGIESINDAJAID

Manpower OÜ

06. detsember 2017

Ehituse erilehed