27. veebruar 2009

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Hooneid ehitati 23 miljardi ja rajatisi 12 miljardi krooni eest. 2007. aastaga võrreldes vähenes hoonete ehitamine püsivhindades 17%, rajatiste ehitamine jäi samale tasemele. Ehituse langus oli eelkõige tingitud elamuehitusmahtude vähenemisest kohalikul ehitusturul. Majanduse üldine jahenemine ja pankadepoolne laenutingimuste karmistamine on vähendanud uute elamuehitusprojektide alustamist. 2008. aastal väljastati ehitusluba 5500 eluruumi ehitamiseks, mis on enam kui kolmandik vähem kui aasta varem.

Vastupidiselt langustrendil liikuvale kohalikule ehitusturule, kasvas 2008. aastal välisturul tegutsevate Eesti ettevõtete ehitusmaht kümnendiku. Kasv tulenes hooneehitustöödest. Samas on välisriikidesse tehtud ehitusmahtude mõju kogu ehitustegevusele endiselt väga väike — vaid 6% kogu ehitusmahust.

Ehitisregistri andmetel lubati mullu kasutusse 5300 uut eluruumi, s.o 1773 eluruumi vähem kui aasta varem. Sarnaselt viimaste aastate trendile asus ligi kolmveerand valminud eluruumidest korterelamutes ning iga teine eluruum oli kahe- või kolmetoaline. Võrreldes 2007. aastaga suurenes eluruumide keskmine pind, mis oli tingitud ühepereelamute osatähtsuse kasvust. 2008. aastal valminud eluruumi suurus oli keskmiselt 86 ruutmeetrit, aasta varem 80. Enim valmis uusi eluruume Tallinnas, järgnesid Tallinna lähiümbruse vallad ja Tartu linn.

Mullu lubati kasutusse 993 mitteelamut kasuliku pinnaga 1,0 miljonit ruutmeetrit. Enim lisandus uut kaubandus-, büroo- ja tööstuspinda. Võrreldes 2007. aastaga suurenes nii kasutusse lubatud mitteelamute pind kui ka kubatuur.

2008. aasta IV kvartalis ehitasid ehitusettevõtted omal jõul 8,4 miljardi krooni eest, mis oli eelmise aasta IV kvartaliga võrreldes viiendik vähem. Hooneehitustööde maht vähenes 23% ja rajatiste ehitusmaht 13%.