20. veebruar 2009
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Ehitusmaavarade kaevandamisel nõutakse keskkonnaga arvestamist

19. veebruaril Keskkonnaministeeriumis toimunud ehitusmaavarade ehitusmaavarade arengukava esimesel avalikul arutelul osalejad pidasid väga oluliseks kaevandamisel senisest suuremat keskkonnanõuetega arvestamist.

Looduslike ehitusmaterjalide kasutamise riikliku arengukava koostamise senisest käigust andis ülevaate Keskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse ja -tehnoloogia osakonna juhataja Rein Raudsep. Ta märkis, et koostatava arengukava eesmärk ongi määrata eeskätt riigi huvist lähtuv kaevandamise kord ja maht ning välja selgitada parimad võimalikud kaevandamispiirkonnad.

“Samas tuleb tähelepanu pöörata sellele, et maavara kaevandamisel-kasutamisel püütaks oluliselt vähendada negatiivset keskkonnamõju,” rõhutas Raudsep. “Selleks on vaja kasutusele võtta võimalikult kaasaegsed kaevandamistehnoloogiad ja tehnika.”

Ühe olulise eesmärgina tõi Raudsep välja ka selle, et arengukavas tuleb ette näha alternatiivsete ehitusmaterjalide tootmise arendamine ja põlevkivi rikastamisel tekkiva aheraine kasutamise võimaluste laiendamine.

Seniseid kava koostamiseks tehtud uurimistööde (praeguse olukorra analüüs ja tulevikuvajadused) tulemusi tutvustas OÜ Inseneribüroo Steiger keskkonnaosakonna juhataja Jan Johanson. Näiteks andis ta ülevaate arvel olevatest ehitusmaterjalide maardlatest, nende varudest maakondade lõikes, kehtivatest kaevandamise lubadest jne. “Uuringud on alles algusjärgus,” ütles Johanson. “Kindlasti koostame ka ülevaate maardlatel kehtivatest looduskaitselistest piirangutest, kogume kokku andmed maavarade ekspordi-impordi kohta ja anname soovitusi nii arengukava koostamiseks kui ka riikliku maapõuepoliitika kujundamiseks.”

Arengukava koostamiseks vajalik uurimistöö peaks suures osas valmima maikuuks. Kava koostamist juhib Keskkonnaministeerium, kus selleks moodustatakse töögrupp. Samal ajal arengukava koostamisega toimub kava keskkonnamõju strateegiline hindamine.

Arengukava koostatakse aastateks 2010–2020 ja see käsitleb kogu Eestis paikneva lubjakivi, dolokivi, kristalliinse ehituskivi, liiva, kruusa ja savi kaevandamist ning kasutamist.

Erinevate huvirühmade (keskkonnaorganisatsioonid, kohalike omavalitsuste ja ehitusmaavaradega seotud ettevõtjate esindajad jne) kaasamiseks korraldab Keskkonnaministeerium avalikke arutelusid. “Avalikkuse arvamus on ministeeriumile oluline,” ütles Rein Raudsep. “Saime juba esimeselt arutelult kava koostamiseks väärt ettepanekuid.”

Esimesel avalikul arutelul osales umbes 70 inimest. Järgmine arutelu toimub tõenäoliselt aprillis.

Arengukava eelnõu peab valmima selle aasta lõpuks ja see esitatakse Vabariigi Valitsusele.

Liitu Ehitusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Ehitusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Teeli RemmelgEhitusvaldkonna juhtTel: 51 23 770
Triin UibopuuEhitus ja kinnisvara konverentside programmijuhtTel: 51 990 655
Helen PaapsiReklaamimüügi projektijuhtTel: 5880 7785