6. veebruar 2009
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Vinki ettevõtte kahjum ei üllata

Eesti Ehituse juhatuse esimees Jaano Vink ütles ehitusuudised.net-le, et neljandas kvartalis tulnud 12 miljoni kroonine kahjum polnud üllatuseks.

Järgneb intervjuu Jaano Vingiga.

Kas neljanda kvartali kahjumi suurus -12 miljonit krooni - oli üllatav või pigem prognoositud?

Kui ettevõtte majandustulemused saavad olla juhtkonnale üllatuseks, siis need juhid selles ettevõttes töötada ei tohiks. Meile üllatusi ei olnud, juhtkond on ettevõtte tegevuse ja tulemustega kursis jooksvalt ja pidevalt.

Aruandes on märgitud, et kõik nõuded, mis ületavad 180 päeva maksetähtaja, arvestatekse kuludeks. Kui suure summa ulatuses on hetkel selliseid nõudeid ning kas ja kui palju on kasvanud selliste nõuete hulk?

Maksetähtaja 180 päeva ületanud nõuete osakaal on Eesti Ehituse bilansis on marginaalne, suurusjärgus 8 miljonit krooni (nõuded kokku 470 miljonit). Pigem on meie portfellis viimasel poolel aastal selliste nõuete osakaal näidanud kahanemise tendentsi.

Märkimisväärsed kulutused on tehtud tütarettevõtete soetamiseks. Kas selline jõuline laienemine jätkub tänavu? Kas majanduslangus annab võimalusi odavalt uusi ettevõtteid soetada?

 Laienemise põhimõtteid ettevõte muutnud ei ole, turgu jälgitakse regulaarselt, kuid vastavaid otsustega kaasnevaid riske tuleb kriitiliselt hinnata, eriti käesolevas turusituatsioonis. Kui mõni ettevõtte on huvitav ja osaluse soetamine/ülevõtmine majanduslikult selgelt põhjendatud, siis ei välista midagi. Kindlasti on ettevõtted muutunud ja muutuvad veelgi odavamaks, ega nende ostudega kiiret ole.

Aruandes on märgitud, et elamuarendusprojekte on kuni 20 protsenti tegevusest. Kas see tundub realistlik ajal, kui elamute arendamine on peaaegu seiskunud?

Olete aruandest teinud väärad järeldused. Seal öeldakse, et ettevõtte strateegia kohaselt elamuehituse osakaal portfellis ei saa olla suurem, kui 20%. Sama strateegia oli meil ka buumi aegadel ning seda pole põhjust täna muuta. Tegelikult moodustas elamuehitusega seotud tööde alamsegmendi osakaal 2008. aastal ettevõte müügitulust 11% ning sellest omaarendusena tehtud tööde osa veelgi vähem.

Tööjõukulud on kasvanud. Kas see on tingitud sellest, et tööliste palgalangus pole veel mõju avaldama hakanud?

Eesti Ehitusele oli 2008 aasta tervikuna, vaadates üldist majandusolukorda, täiesti normaalne majandusaasta, kus marginaalide vähenemist ennustasime juba aasta tagasi. Meil on suur hulk töötajaid, kes tegid tublit tööd ja said selle eest ka väärilist tasu. Kontserni ettevõtetes saab seni toimunud ja veel toimuvate vajalike kulude kokkuhoiu (sh koondamiste) otsuste  mõju näha eelkõige 2009 aastal aruannetes.

 

Liitu Ehitusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Ehitusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Teeli RemmelgEhitusvaldkonna juhtTel: 51 23 770
Triin UibopuuEhitus ja kinnisvara konverentside programmijuhtTel: 51 990 655
Helen PaapsiReklaamimüügi projektijuhtTel: 5880 7785