5. veebruar 2009

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Tema sõnul tekib ainulaadne olukord, kus tehingu mõlemad osapooled hakkavad tõestama, et nende vara maksab võimalikult vähe - kallima pinna omaniku huvi on maksta võimalikult vähe vaheraha, odavama pinna omaniku "hinnalangetamise" soov aga täidab suurema vaheraha saamise eesmärki.

Sooman osutas, et ehkki vahetusvariantide vastu huvi tundvate isikute arv suureneb pidevalt, siis paraku enamus neist soovidest ei realiseeru, kuna kahe vara omanikud lihtsalt ei  jõua kokkuleppele varade väärtustes.

„Probleemid tehingu "kokkusobitamisega" algavad isegi veidi varem, kui ostmise korral on valik turul küllalt suur, siis vahetusvariante on siiski marginaalne osa ning tavaliselt ei leia vahetust soovivad isikud lihtsalt tehingule sellist teist poolt, kellega soovid vastu saadava vara osas kattuks,“ märkis ta ning lisas, et vahetusi tehakse eelkõige väiksemates Eesti linnades. Täpne statistika siiski puudub, kuna paljud vahetustehingud tehakse sõprade-tuttavate vahel.