Energiamärgis kui kinnisasja päraldiseks olev dokument 

1. jaanuarist 2009.a. jõustusid ehitusseaduses sätted, mis reguleerivad nõudeid seoses energiamärgise olemasoluga ja selle väljastamisega, kirjutab advokaadibüroo Glikman & Partnerid vandadvokaadi vanemabi Pille Pettai.

Olemasolevate hoonete ja korterite osas peab energiamärgis olema kõikidel hoonetel või korteritel, mida soovitakse osta või müüa peale 1. jaanuari 2009. Uute hoonete puhul peab energiamärgis peab olema kõikidel hoonetel, mille projekteerimist alustatakse 2009. aastal. Sellisel juhul tuleb energiamärgis esitada kohalikule omavalitsusele juba ehitusloa taotlemisel.

Eriti oluliseks osutub energiamärgis seega siis, kui hoonet või selle osa soovitakse müüa, kuivõrd ostjal on õigus nõuda energiamärgise üleandmist. Samuti üürilepingu sõlmimisel peab üürileandja üürniku või üürilepingu sõlmimisest huvitatud isiku nõudmisel võimaldama tal tutvuda energiamärgisel näidatud andmetega.

Energiamärgis on dokument, mille eesmärk on anda teada, kui palju hoone tarbib energiat, võrreldes teiste samaväärsete hoonete keskmise energiatarbimisega. Energiamärgisel näidatakse hoone või selle eraldi kasutatava osa tegelik või eeldatav aastane energiatarbimine. Seega saab energiamärgisest informatsiooni igakuistest kuludest ruutmeetri kohta, nagu näiteks elektrikulude, soojakulude, ventilatsioonikulude osas.

Seaduse järgi on asja omandamise ja valdamise, samuti kinnisasjale ehitamise kohta käivad dokumendid, kaardid ja plaanid asja päraldised. Eeldatakse, et asja võõrandamise või koormamise kohustus hõlmab ka asja päraldisi.
Võlaõigusseaduse kohaselt peab müüja ostjale asja vastuvõtmiseks ning valdamiseks, kasutamiseks ja käsutamiseks vajalikud dokumendid (asja juurde kuuluvad dokumendid) lepingus ettenähtud vormis üle andma asja üleandmise kohas asja üleandmise ajal.
Energiamärgist on võimalik vaadelda asja päraldiseks oleva dokumendina, mis kinnisasja võõrandamise korral tuleb omandajale üle anda koos asja üleandmisega. Samas ei ole tegemist dokumendiga, mille puudumine takistaks asja kasutamist, sest dokumendi sisu on üksnes informatiivne. Kuigi energiamärgise olemust sisustavat kohtupraktikat veel tekkinud ei ole, tuleb kindlasti olenevalt asjaoludest jaatada ostjal müügilepingust tulenevate õiguskaitsevahendite kasutamise õigust müüja vastu. Seadusandja on soovinud nimetatud dokumenti lugeda hoonega igakordselt kaasaskäivaks, mistõttu kuulub see asja juurde ja mille üle andmata jätmine on vaadeldav asja lepingutingimustele mittevastavusena.

Hetkel on energiamärgise regulatsioon vaid tsiviilõiguslike nõuete tekkimise aluseks. Riigikogu menetluses on ehitusseaduse muutmise seaduse eelnõu, millega soovitakse sätestada õiguslikud alused riigi sekkumisele, kui energiamärgist ei ole tellitud või kui seda võõrandamisel ostjale üle ei anta. Nimelt nähakse eelnõus energiamärgise tellimise ja üleandmise kohustus ette ehitise omaniku kohustusena, mille rikkumisel saaks pädev menetleja kohaldada ehitusseaduse § 68 tulenevat sanktsiooni, mis reguleerib vastutust ehitise omaniku kohustuse rikkumise eest. Füüsilise isiku puhul näeb seadus ette rahatrahvi kuni 18 000 krooni ning juriidilise isiku puhul rahatrahvi kuni 500 000 krooni.
Kõnealuse seaduse jõustumist planeeritakse 1. maiks 2009.a.


 

Osale arutelus

Ehitus­uudised.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Seotud lood

Jälgi ehitusuudiseid sotsiaalmeedias:

RSS

Ehitus­uudised.ee toetajad:

Ajakiri Ehitaja

november 2017

Teabevara ehitus­spetsialistile

Valdkonna tööpakkumised

Hilti otsib MÜÜGIESINDAJAID

Manpower OÜ

06. detsember 2017

Ehituse erilehed