Korteriomandite hinnad 2006. aaasta tasemel

Kiire kinnisvaratehingute arvu ja keskmiste hindade kasvu tõttu 2005. aastal ei ole väga mõistlik võrrelda tänast kinnisvaraturgu buumi tipphetkedega. Tegemist oli äärmiselt ebaratsionaalse turuga.

 Parema võrdluse saamiseks on mõistlik tänast turgu võrrelda buumieelse ajaga, kirjutab Tõnu Toompark.

Kvaliteetsed andmed korteriomanditehingute kohta on saadaval alates 2004. aastast. Võrreldes 2004. aastaga olid 2008. a korteriomanditehingute keskmised hinnad Eestis kaks korda kõrgemad, samas oli tehingute arv 20% madalam.

Tehingute arv on nelja aastaga enim langenud Pärnu maakonnas ja linnas, kus languseks on vastavalt 28 ja 39%. 2008. a. tehti Pärnu maakonnas ja linnas vastavalt 849 ja 560 korteriomanditehingut.

Veel on suurem tehingute arvu langus Tartu linnas (28%), Hiiumaal (27%) ja Läänemaal (26%). Tallinna korteriomanditehingute arvu langus on samuti märkimisväärne. Tallinnas langes nelja aastaga tehingute arv 24% ehk 6650 tehingu peale.

Üheski maakonnas ei sõlmitud korteriomanditehinguid 2008. aastal enam kui 2004. aastal. Väikseim oli langus Ida-Virumaal (1%), Järvamaal (5%) ja Viljandimaal (7%).

Kui 2008. a. ei olnud ühegi maakonna korteriomanditehingute arv kõrgemal tasemel kui neli aastat tagasi, siis hindade juures on olukord vastupidine – ühegi maakonna keskmine tehinguhind ei ole madalam kui 2004. või 2005. aasta keskmine ruutmeetrihind. Enamuses maakondades oli 2008. a. hinnatase kõrgem kui ka 2006. a. keskmised hinnad.

Võrreldes 2004. aastaga oli 2008. aastal kõrgeim korteriomanditehingute hinnatase Ida-Virumaal, kus keskmiseks ruutmeetri hinnatasemeks oli 6769 krooni. See on koguni 5,43 korda kõrgem, kui 2004. aastal. Jõgeva maakonnas kasvasid korteriomanditehinguhinnad nelja aastaga 4,16 korda jõudes ruutmeetrihinnani 4199 krooni.

Kõige väiksem hinnatõus oli nelja aasta vältel Pärnu maakonnas, kus hinnad tõusid nelja aastaga kõigest 74% võrra. Pärnu linnas tõusid korteriomandite tehinguhinnad samal ajal 87%. Tallinna hinnatõusuks oli samas suurusjärgus 89%. Tartu maakonna ja linna korteriomandite tehinguhinnad tõusid nelja aastaga 106%. Eestis keskmisena aga 96%.

Suur vahe hinnatõusude juures ei näita midagi muud, kui seda, et mõnes piirkonnas algas kinnisvara hinnatõus varem ja mõnes hiljem. Hilisema algusega piirkondades oli hinnatõus vaatlusalusel perioodil kiirem.

Korteriomanditehingute arv on meil kokku kuivanud ja läinud 2004. aasta tehingute arvust märksa madalamale tasemele. Korteriomanditehingute keskmised ruutmeetrihinnad aga vaatamata langusele püsivad siiski üsna visalt kõrgel tasemel.

Samas siiski on väheusutav, et korteriomandite hinnad peaksid langema 2004. aasta tasemele. See tähendaks korteriomandite hinna langemist tänaselt tasemelt ligi kaks korda – see on ilmselgelt liiga palju. Samuti on eeltoodud hinna näitajad arvestatud nominaalse hinna baasilt, st arvestamata on vahepealsel ajal olnud üsna kõrge inflatsioon.

Vaatamata juba asetleidnud korteriomandite hinnalangusele võib eeldada, et hinnad langevad ka 2009. aasta jooksul. Seda põhjusel, et laenutingimused on halvenenud ning vähene likviidsus avaldab hindadele suurt survet.

Osale arutelus

Ehitus­uudised.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi ehitusuudiseid sotsiaalmeedias:

RSS

Ehitus­uudised.ee toetajad:

Ajakiri Ehitaja

oktoober 2017

Teabevara ehitus­spetsialistile

Valdkonna tööpakkumised

Ehituse erilehed