Kuidas vähendada kulusid küttele?

1Partner Kinnisvara investeeringute juht Üllar Hinno kirjutab, et majanduskriisi ajal tasub üle vaadata, kuidas minimaliseerida küttekulu.

Ühest lihtsast kraani kinnikeeramisest on väga kiiresti mõjutatavad miljonid inimesed. Ehk siit küsimus, millega üldse kütta?

Kahjuks on reaalne olukord selline, et praktiliselt ca 80% Eesti elamufondist on ehitatud sotsialismis, kus hoonete küttevajaduse pärast ei olnud vaja muretseda sest kütmise (eest maksmise) tagas riik. Päris sama karmilt ei saa väita küll taastatud vabariigi aegsete hoonete ja päris uute arendusprojektide kohta, kuid pikemas perspektiivis on enamus neistki väga kulukad ülal pidada st. et majad on küll uuemad ja natukene paremini soojustatud kuid tegeliku küttehindade tõusu juures ei ole nõuded ja normatiivid järgi jõudnud.

Üldistatult ja ajas natukene tagasi minnes oli 80-90 aastatel kõige populaarsem õliküte, peale seda elektriküte ja kõik nn euroremondi aegsed hooned said lisaks kipsseintele varustatud ka elektriradiaatoritega. Peale seda oli tuli turule üks mõistlikumatest lahendustest, kus vähemalt paljud eramajade omanikud otsustasid kombineeritud katelde kasuks, ehk hoonet on võimalik kütta nii gaasi, õli või tahke materjaliga. Buumi alguses tekkis gaasikütte buum, kus vähegi võimalik siis iga korralikum uuselamurajoon sai varustatud gaasikatlamajaga või autonoomsete gaasikateldega. Teatavasti on gaasi hind tõusnud tänaseks kaks korda… Tänane uus trend oli soojuspumbad, väidetavalt “tasuta” küte, kuid arvestamata jäid meie kliima siseärasused ning täna soovitavad vähegi asjalikumad soojuspumpade müüjad karmideks oludeks täiendavat küttelahendust juurde.

Kui tänaseni ei ole ostja kommunaalkulusid üldsegi tähtsaks või otsuse jaoks oluliseks pidanud siis just algaval aastal on peale hinna teadasaamist järgmine küsimus küttekulude kohta nii korteri kui eramu ostjal. Ehk 4-kordset elektriküttel 80-te ridaelamut ostes arvutab enamus müügihinnast maha küttesüsteemi väljavahetamise või vähemalt täiendamise.

Kortermajade osas on olukord veegi keerulisem, sest majade kütmine on lahendatud enamjaolt kaugküttega, mille asendamine üksikute korterite kaupa on keelatud ning sellest tulenevalt on küttekulude kokkuhoidmise meetodid väga piiratud. Näide reaalsest elust-  täna makstakse vanas paneelhoones 18-25kr/m2 ehk 2000-3000 krooni kuus puhtalt korteri kütmise eest, rääkimata küttevee tsirkuleerimise jm kaasnevatest kuludest ning kui korteri laenumakse on võrdne kommunaalkuludega siis kusagilt hakkab raha puudu jääma ja inimestel tekivad küsimused, kuidas saaksime küttearve väiksemaks. Ehk päris raske on pikemaajalisi plaane teha kui peab iga aasta sooja talve paluma. Võibolla oleme varsti tagasi paarkümmend aastat kus väiksema grupi kortermajade peale on oma autonoomne katlamaja, mis töötab kaugküttel, alternatiivküttel ja vajadusel ka tahkel küttel.

Ilmselt juba lähiajal näeme arendajaid kes hakkavad pakkuma natukene teistsuguseid, ehitus- ja soojustehniliselt paremini lahendatud hooneid, millede kommunaalarved eriti küttekulu peab olema mitte mõnedes protsentides vaid kordades tänasest soodsam.

Tulevikutrendideks võib pidada ilmselt kombineeritud lahendusi ehk maa- või õhksoojuspumpa mis tagab maja kütte, õli või puit vms sarnast katelt mis tagab kütte väga karmide ilmastikutingimuste juures ning kindlasti tahtliku või tahtmatu avarii korral peab hoone minimaalne soojas hoidmine olema ahju, kamina ja soojusmüüriga.

Kokkuvõttes võib ütelda, et juba täna on küttesüsteem ja küttekulu väga arvestatav müügiargument kuid juba lähitulevikus saab see koos hoone muude energiakuludega hoone asukoha ja hinna kõrval üheks olulisemaks ostuotsuse tegemise aluseks.

Osale arutelus

Ehitus­uudised.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi ehitusuudiseid sotsiaalmeedias:

RSS

Ehitus­uudised.ee toetajad:

Ajakiri Ehitaja

november 2017

Teabevara ehitus­spetsialistile

Valdkonna tööpakkumised

Hilti otsib MÜÜGIESINDAJAID

Manpower OÜ

06. detsember 2017

Ehituse erilehed