Varem tehti eelpoolmainitud hinnatasemel pakkumine vaid suurtele ettevõtetele ning otse läbirääkimiste käigus, praeguseks on need hinnad juba avalikult välja reklaamitud.
Sarnane trend on ka linna südames asuvate, nn prime asukohaga büroopindade osas- varasemad enam kui 300 kroonised ruutmeetrihinnad on langenud vahemikku 240-250 kr/m².
Surve aga büroode üürihindadele jätkub, kuna hetkel on Tallinna äärelinnas arendusprojekte, mille kohaselt arendaja plaanib uhiuusi pindasid välja üürida 140 kroonise ruutmeetri hinna pealt. Kui sellised projektid realiseeritakse, muutub surve olemasolevate ja hetkel ehitatavate hoonete hindadele üha suuremaks.
Ka üürnike käitumises on märgata suuri muutusi. Esiteks kaubeldakse aktiivselt lepingujärgset hinda alla. Teiseks võtsid paljud ettevõtjad paar aastat tagasi endale üüripinda firma laienemisvaruga, kuid nüüd otsivad alternatiive lepingu muutmise või allüürnike leidmise näol. Mitmed tuntud suurfirmad on ümber hinnanud oma strateegia ning leidnud, et city piirkonnas tegutsemine pole äriliselt vajalik ning otsivad uusi odavama üürihinnaga pinda äärelinnas.
Kuna ka rahvusvaheline press kajastab Eesti kinnisvaraturu suuri langusprotsente küllaltki häälekalt, on välisinvestorite huvi Eesti äripindade vastu kasvanud, ent nende ootused ostetava büroohoone kvaliteedile, seal kehtivatele lepingutele ning tootlusnäitajatele on jätkuvalt väga kõrged- alla 9 protsendiline tootlus on sisuliselt välistatud, samuti eelistatakse peamiselt kesklinnas asuvaid hooneid, kus tegutsevad peamiselt rahvusvahelise taustaga firmad.