7. jaanuar 2009

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

 See trend on märkimisväärsemaks muutunud just viimastel kuudel.

Ühelt poolt on põhjuseks üldine majanduslangus, teisalt aga väikestelt poodidelt veelgi turuosa hõivavate suurte kaubanduskeskuste laienemisplaanid. „Samuti on oluliseks teguriks see, et väga paljud niisugustel pindadel kauplejad olid otsapidi seotud kinnisvara- ja ehitussektoriga,” selgitab Pindi Kinnisvara äripindade osakonna juhataja Hannes Käbi. „Tapeeti, sanitaartehnikat, uksi ja aknaid ning sisustust müüvad salongid paiknesid tihtipeale teistest kauplustest eraldi ja praeguseks jahtunud ehitusturu tingimustes on neil väga keeruline olemasolevate üürihindadega hakkama saada. Samas on antud pindadele äärmiselt raske leida ka uut kaubagruppi, mis suudaks end sama edukalt ära majandada, kuna valdav enamus kodutoodete pakkujatest on oma poodidega kolinud kaubanduskeskustesse.”

Lisaks annab tunda ka karmistunud hasartmänguseadus, mis on tühjaks jätnud mitmed spetsiifilised kesklinna äripinnad, kus varem tegutsesid kasiinod.

Tallinna Kaubamaja ja Stockmanni vahele jääval Tallinna ärikeskuseks nimetatavas tsoonis on kaubanduspindade üürihinnad langenud varasemalt 500 kroonilt ruutmeetri kohta ligi kaks korda. Roosikrantsi, Liivalaia ja teistes linna tuiksoontes asuvate eraldiseisvate kauplusepindade hinnad on langenud 300-350 kroonilt ruutmeetri kohta vahemikku 200-250 kr/m².

„Kuna äripinna üürihind mõjutab tugevalt ka vara väärtust, on objektide müügihinnad ka ise tublisti langenud, millele lisab omakorda vürtsi investorite ettevaatlikkus, sest praeguses turuseisus ei julgeta tihtipeale osta isegi neid pindasid, mille üürileping tagab vähemalt 10 protsendilise tootluse,” lisab Käbi.