6. jaanuar 2009
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Avatakse näitus ehitusmälestistest, mis on ametnike suutmatuse tõttu hävinemisohus
Eesti Ajaloomuuseumis, Suurgildi hoones avatakse 9. jaanuaril Eesti muinsuskaitse ümarlaua ja Eesti Ajaloomuuseumi koostööna valminud Eesti arhitektuuripärandit ja muinsuskaitset tutvustav näitus “Ultima memoria. Eestimaa lagunenud ja hävinenud mälestised”.
Teadaolevate andmete põhjal on halvas või avariilises seisundis 1156 Eestis olevat mälestist ehk koguni 26,3% kõigist arhitektuurimälestistest.
Näituse “ULTIMA MEMORIA. Eestimaa lagunenud ja hävinenud mälestised“ eesmärgiks on juhtida tähelepanu probleemidele seoses arhitektuuripärandiga. Selleks on tihti omanike teadmatus, kehv muinsuskaitse-poolne teavitustöö, riigi suutmatus abistada ja pakkuda tuge mälestiste omanikele. Sageli ei näe muinsuskaitse omanikes oma partnereid ja liitlasi kultuuripärandi kaitsmisel ja tutvustamisel.
Avataval näitusel tutvustatakse Eesti mitmekülgset, kuid lagunenud või hävimisohus olevat muinsuspärandit. Näitusel on eksponeeritud mälestised kõikidest Eesti maakondadest ning tähtsamatest linnadest. Objekte on kokku 20. Nende hulgas on mõisaid, elamuid ja tööstusrajatisi 18. sajandist tänapäevani. Esindatud objektid on kaotanud oma funktsiooni ning seetõttu hüljatud ja lagunenud.
Olulise osa näitusest moodustab videoinstallatsioon, mis tutvustab vaatajale intervjuude kaudu muinsuskaitse hetkeseisu.. Intervjueeritavate hulgas on näiteks Laine Jänes, Peeter Kreitzberg, Trivimi Velliste, Kalev Uustalu ja Jaan Tamm.
Liitu Ehitusuudiste uudiskirjaga!
Liitu Ehitusuudiste uudiskirjaga!