Lihula valla arendusnõuniku Margus Källe sõnul on tegu keerulise ja mahuka ehitusega ning vallavalitsus võtab endale rohkem aega, et otsustada. „Võib–olla valime parima pakkuja alles jaanuaris,” märkis Källe.
Töö ise võiks alata ehk 2010. aastal. Mõisakompleks on kavas korda teha kahes etapis. „Teine etapp on kauge tulevik,” ütles Källe.
Esimeses etapis tehakse korda mõisa peamaja — fassaad, uksed–aknad, fuajee ja saal — ning vilja– ja viinaait, kuhu viiakse vesi ja kanalisatsioon. Viinaaita tuleb avalik tualett.
Remonditakse peamaja lae kandekonstruktsioonid ja konserveeritakse maalingud, kui neid leitakse. Peale selle valmistatakse jooniste järgi uus mööbel.
Peamaja ja aitade vaheline plats kaetakse kividega ja paigaldatakse välisvalgustus. „Mõisa kõrval asuv veskitorn on kavas konserveerida ja ehitada sinna vaateplatvorm,” rääkis Källe.
Ehituse teine etapp keskendub linnusevaremeile, praegu metsistunud pargile ja võsastunud vallikraavile.
Suurema osa vajaminevast rahast loodab vald saada EASilt. Plaani järgi rahastaks ehitustöid 15 protsendi ulatuses vald ja 85 protsenti tuleks EASilt. „Taotluse teeme pärast ehitaja valikut, siis saab ka konkreetseist summadest rääkida,” ütles Källe.
Lihula mõisa peamajas tegutseb Lihula muuseum, kelle käsutusse jääks pool maja ka edaspidi. Källe sõnul võiks mõisamajja peale rahvaülikooli ja turismiinfopunkti leida veel mõned allüürnikud nagu viinaaitagi.