1. detsember 2008

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Järgneb intervjuu Jaano Vingiga.

Eesti Ehitus märgib börsiteates, et ehitusturgudel ja üldises majandusruumis on toimunud lühikese aja jooksul olulised väliskeskkonna muudatused, mis mõjutavad otseselt Kontserni ettevõtete käekäiku ning nõuavad seetõttu nii kontserni kui ka üksikettevõtete tasandil ulatuslikke muudatusi äritegevuse läbiviimisel.

Millised on need muudatused äritegevuses? Kas ehitus ning arendusdirektorite lahkumine juhtkonnast tähendab seda, et firma keskendub edaspidi arenduse ja üldehituse asemel teedeehitusele?

Et olla jätkuvalt edukas, peab kontsern  ennast sõltumata olukordadest aegajalt korrastama ja vaatama samas otsa ka muutuvatele oludele majanduses. Seega ei tulene muudatusvajadused ainult väliskeskkonnast, vaid ka sisemiselt on Eesti Ehitusel olnud soov areneda ja kasvada. Nüüd on asjaolude kokkulangemise tõttu sobiv aeg mõelda, kuidas näiteks võimaldaks põhitegevuste osas kontserni ettevõtete spetsialiseerumine koondada inimeste töö ja kogemuste läbi saadud kompetentse ühtse juhtimise alla.  Millised on võimalused tugiteenuste parema juhtimisega muuta töö tulemuslikkust paremaks jne. Kõik need  muudatused mõjutavad tahestahtmata seda, kuidas äritegevust läbi viiakse.

Eesti Ehituse tugevus on juba mitu aastat seisnenud selles, et kontserni põhitegevust on selgelt tasakaalustatud hoonete ja infrastruktuuriehitiste (teed, sadamad, keskkonnaehitised jne.) vahel, et mitte võtta liialt suuri riske ainult ühes tegevusvaldkonnas tegutsemisega. Need kaks tugisammast jäävad Eesti Ehituse kontserni iseloomustama järgmiseks viieks aastaks kindlasti. Seega ei ole juhatuse liikmete ümberpaigutamine mingitpidi seotud sellega, et Eesti Ehitus oleks otsustanud mõnest oma põhitegevusest loobuda. Toonitaks siinkohal veel vastavalt börsiteatele, et muudatused juhtimisstruktuurides on kontserni strateegia muutmise üks esimesi etappe. Muudest etappidest saame rääkida siis, kui vastavad plaanid on selgemalt formuleeritud ja saanud vajalikud heakskiidud ettevõtete nõukogudest.

Arendusdirektor Eesti Ehituses ei olnud vastutav kontserni kinnisvaraarenduse juhtimise eest, vaid kontserni kui organisatsiooni arendamise eest.

Kas Avo Amburi, Priit Pluutuse ja Erkki Suuroru siirdumisega tütarettevõtete juhatusse nende vastutus langeb ning kas see kajastub ka tasustamises?

Nimetatud inimeste näol on tegemist meie parimate jõudude hulka kuuluvatega ning päris kindlasti nende isikute vastutus ei lange! Tütarettevõtted, kuhu mainitud juhatuse liikmed siirduvad, on Eesti Ehituse kontserni suuremad. Lisaks ettevõtete igapäevasele juhtimisel tuleb hakata uutel juhatuse liikmetel tegelema Eesti Ehitus kontserni (täpsetes detailides veel väljatöötamisel oleva) strateegia edasiarendamisega ja eduka rakendamisega tütarettevõtete tasandil, mis on strateegia lõpliku elluviimise seisukohalt äärmiselt vastutusrikas ülesanne. Taolisi otsuseid ei tehta uisapäisa ning eelkõige lähtutakse ettevõtte kui terviku ratsionaalsetest vajadustest, mitte emotsioonidest.

 Hetkel on nõukogu värskelt otsustanud nimetatud isikud AS Eesti Ehituse juhatusest tagasi kutsuda ja ühe juhul lepingu lõppenuks lugeda. Konkreetseid uusi töö tasustamise kokkuleppeid ei ole veel sõlmitud ja me ei pea vajalikuks ka neid kommenteerida. Samas on nimetatud isikud kõik andnud oma nõusoleku uutel ametikohtadel tööleasumiseks.