25. november 2008

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Sellest on räägitud tegelikult juba aastaid ning ega see kellelegi mingiks üllatuseks enam polegi.

Ühelt poolt on internet ennast ise tõestanud, teisalt on paljud ettevõtted olnud sunnitud reklaamikulusid madalseisu ajal kärpima ning peamiseks kannatajaks on olnud just paberväljaanded.

„Kuu aega tagasi tellisime uuringu, mille kohaselt on kinnisvaraotsijate eelistused kanalite valikul kallutatud tugevalt interneti kasuks,” selgitab Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman. „Kui veel kolm aastat tagasi olid kinnisvaraotsijate kanalite esikümnes kuus paberväljaannet, siis tänaseks on neid jäänud alles vaid kaks, kusjuures üks neist on äsja ilmumise lõpetanud ning täiemahuliselt internetti kolinud.” Seega, paberleht on „out“, internet „in“, osundab Sooman.

 Enamus suuremaid kinnisvarafirmasid teevad perioodiliselt tagasisideuuringuid, saamaks teada, millise kanali kaudu on ostuklient nendeni jõudnud. Tulemuste põhjal järeldatakse, et trükireklaami efektiivsus kinnisvara müümisel on väga kaheldava väärtusega. Tõsi, eriotstarbeliste objektide puhul on teatav tulemuslikkus siiski olemas.

Lisades siia juurde veel mõne tunnustatud uuringufirma uuringud, mis jälgivad inimeste meediatarbimist, siis paistab asi üsna selge olevat – printmeedia on kinnisvarafirmadele hääbuv nähtus. Vähe sellest, et paljud väljaanded on nö. „tipp kümnest” kadunud, on nende kasutajaskond kinnisvara otsimisel langenud viimase kolme aasta jooksul keskmiselt kaks korda.

„Samal ajal on reklaamihinnad tõusnud ning tuleb tunnistada, et paberlehe juhid saevad seetõttu sama oksa, millel nad istuvad,” sõnab Sooman.

Kõige eelneva taustal võib päris julgelt prognoosida, et suvel korrigeerivad enamus kinnisvaralisasid ja -rubriike omavad väljaanded oma „paberlehe-tooteid” päris tugevalt ning suure tõenäosusega hakkavad need sujuvalt lihtsalt välja surema. Ei pea olema majandusgeenius, et järeldada – mittevajalik kallis toode ei jää ellu.