Viru keskus vajab veel täiendust

Pontos Group tegevdirektor Kai Becker kirjutab tänases kinnisvara rubriigis, et Tallinna Viru keskuse terminali arendus esindab omavalituse ja erafirma koostöö vaevalist, kuid edukat varianti, mis on levinud Põhjamaadeski.

Uus Viru viimaste aastate tähelepanuväärsemad linnaehituslikud arendused nagu Tallinna Viru keskus ja Helsingi Kamppi keskus on valminud linna ja eraettevõtja koostöös. Ent reeglina pole selliste nõudlike ja mahukate suurehitiste valmimiseks olemas lihtsaid lahendusi.

Vaja on head suhtlemist kõigil tasanditel juba projekti algstaadiumis. Avaliku sektori nõudmised ja vajadused on erinevad erasektori omadest. Koostööst aga tõuseb tulu mõlemale osapoolele nii rahaliselt kui ka ajaliselt. Heas koostöös Tallinna linnavalitsusega toimus Viru keskuse bussiterminali ja kogu kaubanduskeskuse väljaarendamine. Linnal oli pakiline vajadus lahendada busside liikumine kesklinnas.

Meie soov oli luua kesklinna uus kaubandus- ja ärikeskus, mis pakuks erinevaid võimalusi inimestele, kes ei saa külastada äärelinna kaubanduskeskusi. Ladusa koostöö näide on ka Helsingi Kamppi keskus, mida rajades olime juba Viru Keskuse ehitamise kogemuse võrra rikkamad.

Sellegi projekti juures oli tähtis pidev koostöö kohaliku omavalitsuse kui mahuka bussiterminali tellijaga. Kamppi keskus on krundi suuruse võrra lihtsam objekt, ent seal tuli ühendada linnalähiliinide ja kaugliinibusside jaoks vajalikud funktsioonid.

Erinevusena sõidavad bussid Kamppi bussiterminalis pikalt maa all ning saabuvad terminali pea igast ilmakaarest. Erinev on samuti busside saabumine ooteplatvormile - bussid ei peatu avatud ootesaalis, vaid saabuvad teise tsooni, mis on sõitjatest eraldatud ustega. Inimeste minek bussi peale on seetõttu turvalisem ning ka ooteruumi õhk on puhtam.

Viru keskuse bussiterminali on võimalik tulevikus edasi arendada, kuna praegu ei ole inimesed tunnelit veel omaks võtnud. Terminalgi pole kuigi hubase väljanägemisega. Seda saab aga muuta koostöös linnavalitsusega, pakkudes linnale terminali rentnikustaatust.

Kuigi Viru keskuse valmimisel tekkis palju poleemikat ja isegi vastuseisu kogu kompleksile, siis nüüdseks on külastajad keskusega tegelikult rahul.

Olen veendunud, et neid näiteid tuleb edaspidi aina juurde, kui ei unustata, et iga projekti õnnestumiseks on vaja kõigi osapoolte head tahet. Oluline on arvestada avalikkuse, linnavõimude, kaupmeeste ning arendaja enda võimaluste, piirangute, eelduste ja vajadustega iga projekti komponendi osas.

See teeb sarnaste projektide arendamise uskumatult keeruliseks ja aeganõudvaks ning võib näida lihtsam mõnda nõuet ignoreerida. Kergema vastupanu teed minnes ja teisi osapooli arvestamata ei jää see aga märkamata ning usaldus kaob.

Usalduse taastamine nõuab tohutult rohkem pingutust kui ühekordne materiaalse kasu kaotus.

Osale arutelus

Ehitus­uudised.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi ehitusuudiseid sotsiaalmeedias:

RSS

Ehitus­uudised.ee toetajad:

Ajakiri Ehitaja

oktoober 2017

Teabevara ehitus­spetsialistile

Valdkonna tööpakkumised

Ehituse erilehed