21. november 2008

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Üürileandjad peaksid lepingut sõlmides silmas pidama, et leping oleks põhjalik ja läbimõeldud, sest juhul kui ei soovita kasutada seaduses sätestatud regulatsiooni, siis on vajalik mõlema poole õigused ja kohustused lepingus täpselt reguleerida. Leping võiks olla sõlmitud ka tähtaegsena, sest vastasel juhul on võimalik leping ilma põhjuseta kolmekuulise etteteatamisega üles ütelda. Tähtajalist lepingut saab üles ütelda ainult mõjuval põhjusel.

Kindlasti peab olema kokkulepitud tagatis, et üürniku poolt üüri maksmata jätmise korral oleks võimalik üürileandja nõuded selle arvelt rahuldada. Tagatise suurus võiks olla sõltuvuses võimalike nõuete suurusega. Oluline on täpsustada ka üürniku remondikohustust juhul, kui soovitakse, et ka üürnik remonti teeks. Seadus sätestab remondi tegemise valdavalt üürileandja kohustusena. Võlaõigusseadus sätestab ka, et kui üürnik üüripinda parendab, siis on tal õigus üürileandjalt nõuda üüripinna väärtuse tõusmise korral kompensatsiooni  - kui üürileandja ei soovi sellise kompensatsiooni maksmist, siis on vajalik selles eraldi kokku leppida. Kui ka sellise kompensatsiooni maksmine on põhimõtteliselt sobiv, siis võiks eraldi kokku leppida maksmise mehhanismi, mis lihtsustaks hilisemalt kokkuleppe täitmist.

Oluline on fikseerida üüripinna seisukord enne üürile andmist ja samuti ka hiljem üürnikult tagasi saamisel. Vastasel juhul on hiljem keeruline tõendada, et üürnik on midagi ära lõhkunud või muul moel kahjustanud. Seda võiks teha pildistades ning kirjeldades ning vastava materjali panna üleandmise-vastuvõtmise akti, mis mõlema osapoole poolt allkirjastatakse. Kui majal on sisekorra reeglid, siis on oluline neid kindlasti ka üürnikule tutvustada ja nõuda, et üürnik neist kinni peab.

Üürilevõtjad peaksid lepingut sõlmides silmas pidama, kuidas on lepitud kokku üüri tõstmine, kas see on seotud mingi kordajaga või konkreetse protsendiga. Mõistlikum oleks leppida kokku kindlasti üüri tõstmise ülemmäär. Lisaks ei tohiks olla välistatud üürniku õigus üüri vähendada. Tihti sätestatakse üüri vähendamise piirangud juhuks, kui üürileandja teeb remonti, mis häirib ka üürniku tegevust. Samuti tuleks kokku leppida, millised on võimalused üürilepingu lõpetamiseks – kas on alati vajalik lõpetamisest ette teatada või on võimalik ka koheselt leping lõpetada. Kinnistusraamatusse võiks kanda üürimärke, mis tagaks, et kinnisasja uus omanik üüritud pinna müügi korral ei saaks lepingut üles ütelda. Üüripinna seisukorra fikseerimine enne üürile võtmist ja hiljem tagasi andmisel on olulne ka üürniku jaoks, sest see võib välistada üürileandja hüpoteetilisi nõudeid seoses pinna kasutamisega.