18. november 2008
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Hoone kõrgusele seab piiri detailplaneering või projekt

Uue elamu kõrguse muutmine eeldab projektimuudatust või uut detailplaneeringut, vana maja saab muretult kõrgendada kuni 33%.

"Selles piirkonnas näiteks üle tänava võib detailplaneeringujärgi olla hoone kõrgus kuus korrust, seega umbes siis 18 meetrit," oli Tallinnas Nafta12 1930ndate alguse funktsionalistlikule kortermajale katusekortereid tegeva arendaja Katusekorter juhataja Rene Perk rahulik. Uuendatava maja katuseharja kerkimine ligi meetri võrra jääb vabalt detailplaneeringu sisse.

Et tegemist on miljööalale jääva hoonega, oli tema kinnitusel uuendusprojekt linnavalitsuses niigi erilise tähelepanu all.

"Oluline on mitte minna detailplaneeringu kõrgusest välja," selgitas Tartu Linnavalitsuse arhitektuuri ja ehituse osakonna järelevalve teenistuse juhataja Andres Aint.

Üldjuhul on üksikelamu aluseks korruselisus. Siinjuures 10-15 sentimeetrist eksimist pole kaugelt märgata, küll aga jääb juba poolemeetrine kõrguseületamine juba silmaga näha. Seda eriti, kui ühetaoliste hoonetehulgas üks teistest üle turritab. Seega poole ja enama meetri puhul, kui liigkõrgus jääb veel ka detailplaneeringuga kehtestatud kõrgusnormi sisse, tuleb sisse viia projektimuudatus. Kui liigkõrgus ületab ka detailplaneeringuga sätestatut, siis tuleb hakata ka seda muutma.

Tallinna Linnaplaneerimise Ameti Detailplaneeringute teenistuse direktori Arvo Rikkineni sõnul tuleb omanikul esitada ametile korrektuurprojekt. Ametis hinnatakse, kas muudatused võiksid riivata kellegi õigusi, selleks on vaja ka naaberkruntide omanike arvamusi. Kui kõik korras antakse välja uus ehitusluba.

"Raskem juhus on kui uus hoone on ehitatud kõrgemaks kui lubab detailplaneering," lisas ta, sest detailplaneering koostatakse lähiaastate ehitustegevuse aluseks ning seda ei hakata mõjuva põhjuseta muutma lähiaastatel. Muutmine tähendab uue detailplaneeringu koostamist ning kogu pika menetluse läbimist. "Omanik peaks seega lubatust kõrgemaks ehitatud hooneosa lammutama," tõdes Rikkinen.

Loe lähemalt kolmapäeval Äripäeva ehituse rubriigist.

Liitu Ehitusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Ehitusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Teeli RemmelgEhitusvaldkonna juhtTel: 51 23 770
Triin UibopuuEhitus ja kinnisvara konverentside programmijuhtTel: 51 990 655
Helen PaapsiReklaamimüügi projektijuhtTel: 5880 7785