11. november 2008

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

"Tegin ise omanikujärelevalvet. Olen ju kolmteist aastat ehituseltöötanud. Pealegi on ju teenus ikka päris kallis lõbu," tunnistas Viimsis suvilat eramuks ümberehitav Raul Rumm. Valdavalt oma elamist ise ehitanud mees uskus, et hoone vastu võtmisel peaks ikka kõik korras olema.

Kui töid teevad ehitajad, peaks tema veendumusel koduomanik palkama esimesel võimalusel omanikujärelevalve tegija. "Kui raha vähe, siis valva ise, mis siis, et närve ja aega kulub rohkem," hoiatas ta käed taskus majaehituselt muretult eemale kõndimast.

"Mul läks veel hästi, kuid mitu omanikujärelevalveta läbi ajanud tuttavat on nüüd hädas," tõdes Tallinna külje alla Viljandi maantee äärde oma elamise rajanud Meelis Kalamees. Ise ühe suvila ehitanuna suutis ta veel töömeeste tööd eramuehitusel jälgida, kuid eelteadmisteta tuttavad peavad ilmselt tagantjärele lahendama ehitusvigu.

Samas Saue lähistele omale vana hoone kodumajaks kohandanud Anne Ilves möönis takkajärgi kurvastusega, et järelevalve tegijast on ikka vähe kasu, kui see käib platsil vaid vormiliselt ning kiidab ehitaja iga liigutuse heaks. Tulemusena on välistrepp tehtud ilma vundamendita, katus ilma aluskileta, vaevalt paariaastasel majal vundamendikrohv pudenemas.

"Eramuehitaja peaks alati olema kursis objektil toimuvaga," kutsus ehitusekspert FIE Aare Traks majaomanikke valvsusele. Ehitusmeeste kasutamisel tuleb alati eelnevalt uurida nende tausta, tehtud töid, kuna ikka veel liigub buumiajast jäänud oskusteta ehitajaid. Samas heidab ta omanikujärelevalve tegijatele ette tihti esinevat selgrootust – ei suudeta kohapeal otsuseid vastu võtta harimatusest või mugavusest. Teoreetiliselt on omanikujärelevalve seadusega reguleeritud, kuid turul liigub ringi buumiaegseid isehakanuid või käib platsil lihtsalt kellegi tuttav…

Ühelt poolt kui ehitajad on kindlad ja teada, ei näegi ta eramule järelevalve palkamisel mõtet. Teisalt enda teadmiste puudumisel tuleks seda ikkagi teha.

Traditsiooniliselt maksab omanikujärelevalve 1% tegelikust ehitusmaksumusest. Kuid tihti üle aasta veniva eramu puhul tuleks umbes 10 000 kroonise väljaminekuga kuu kohta küll arvestada. "Näiteks 1,4 miljoniga poole aastaga ehitatud eramu puhul saaksin muidu ilma maksudeta umbes tuhat krooni kuus – ma ei hakka siis kohalegi minema," peab ta eramu puhul protsendilist arveldust mõttetuks.

Loe lähemalt kolmapäeval Äripäeva ehituse rubriigist