10. november 2008

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Äripäeva Ehituse erilehte kirjtuab, et lisaks valavad kuhjuvate murede tulle õli mitmete ehitusfirmade meeleheitlikud katsed tulla teedealale konkureerima. "Tuntud tsiviilehitajad on hakanud teedeehituse sektoris agressiivselt pakkuma," tunnistas kibedusega ASi Teede REV-2 suurima tütarettevõtte TREV-2 Grupp ASi  juhatuse esimees Andri Tõnstein.

Nagu eelmisel aastal Tallinna Teede AS-i tegevjuhi Tiit Padar tõdes, on teedeehituse üks eripärasid muuhulgas ka see, mida teised ehitajad teevad kaheteistkümne kuuga, peavad teedeehitajad tegema seitsme kuuga. Just selline intensiivsus ja hooajalisus ajaski töökäed toona eemale. Nüüd ehk jahenevas majanduses peaks see olukord paranema, kui vaid oleks selga, millele soovib tellija - riik  hakata rõhku panema: kas vaid suurematele objektidele või tuleb hooldada ka väiksemaid teid. Riik peaks teedeehitajate sõnul näitama eurorahade kasutamisel kiiremas korras suuremat haldussuutlikkust.

On ju ühes novembriga kätte jõudnud ka järgmise aasta eelarvete ja töökavade koostamise aeg…

Kujunev ebamäärane olukord, langev majandus sunnivad vähegi jätkusuutlikkust soovivaid teedeettevõtjaid hakkama heitma pilku piiri taha. Sest on ei saa ju raske teedeehituse üsnagi erilist tehnikat ja tootmisvõimsusi lihtsalt mõneks ajaks ootamatult seisma pann, et siis äkitselt olude selginedes need viivitamata käiku võtta. Seega mõneti sarnaselt ehitusmaterjalide tootjatega vajavad teedeehitajad pikemat aega ümberorienteerumiseks, selgemaid ja pikemaid plaane. Lihtsalt ehitajatest on reaktsioon aeglasem, aga rakenduseta suurtehnika toob kaela kahjud.Samas on ikkagi õhku jäänud juba anekdootlikuks muutund killustikuküsimus. Ühelt poolt on kriis leevenenud, kuna üldehitus mõõnab, liiatigi on unelmate Tallinn-Tartu neljarealine kiirtee vajunud surmaunne. Samas aga, kui tulevad uued ülesande, hakkab killustikku kuluma massiivselt ja siis on vaja juba ammenduvad kaevandused asendada millegi muuga. Kuid paljud kohalikud omavalitsused on uute avamisele vastu. Nii on eelisseisundis firmad, kel killustik omast käest võtta, nagu OÜ Moreen Jõgevamaal.

Paraku aga Ida-Virumaal VKG Keemia Grupi propageeritav põlevkivi aheraine oma madala külmakindluse tõttu ikkagi ei sobi asfaldi alla. Idee tuua Soomest graniitkillustikku muudab ülisuurte ja massiivsete vedude tõttu materjali mõttetult kalliks. Pealegi siia niigi silma viskavatel soomlastel on oma killustikku hulka lihtsam ja odavam kaasa võtta.

Ehkki mitmetes firmades on põhjanaaber osanikuna sees juba taasiseseisvuse algusest saadik, kibestab kohalikke teadmatuses vaevlevaid firmasid teistegi välimaalaste siiapressimine Türgist ja mujaltki.Liiatigi külvab teedeehitajate seas hirmu jututasemel liikuv kava kütuseaktsiisist tee-ehitusse tuleva 75% lahtisidumine. Mis sellele järgneb, ei taha keegi mõeldagi…

Selle tulemusena ei julge keegi teedeehitajatest rääkida mingist palgatõusust, töötajate arvu suurendamisest, firmasse investeerimisest – hea kui nüüdnegi säiliks.

Teedeehitajad peavad ju vaatama ka taevasse, mis ilma sealt lubatakse. Näiteks 2006. aastal sai Tallinnas Dunkri tänaval Tallinna Teede AS panna jõululaupäeval veel kiviparketti…