5. november 2008
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

SMR Teed juht: ettevõtte ostu-müügileping on lõpusirgel

ASi SMR Teed juht Hannes Hallik ütles, et firma omanikud on uue strateegilise investoriga juba käed löönud, kes toob ettevõttesse nii lisaraha kui ka uut tehnoloogiat.

Millest ettevõtte praegused makseraskused on tekkinud?

Esiteks, SMR Teed AS on olnud viimased aastad Eesti kõige kiiremini kasvav teedeehitusettevõte. Kasvu tagamiseks oleme teinud suuri investeeringuid inimestesse, seadmetesse, oma kliendiportfelli suurendamisse, töökorraldusse jne. Kiire kasv toob paratamatult kaasa suurema käibevahendite vajaduse. Kahjuks täiendavate käibevahendite leidmine Eesti finantsasutustest ei ole õnnestunud.

Teiseks, sel aastal on tööde kasumimarginaalid oluliselt langenud ja tihti tehakse hangetel pakkumisi alla omahinna. Meie pole pidanud võimalikuks alla omahinna töid teha ja seetõttu on vähenenud meie tööde maht. 2008. aasta käive tuleb umbes sama suur kui 2006. aastal. Seetõttu oleme ka teinud suuri samme oma püsikulude vähendamiseks, sealhulgas vähendanud töötajate arvu üheksakümnelt viiekümnele.

Kuidas mõjutas SMR Teede majandusseisu hüppeliselt kallinenud kütus ja tööjõud?

Kindlasti mõjutas meie kulude kasvu olukord tööjõuturul, mis oli pikka aega defitsiidis. Et hoida ja kasvu tingimustes juurde saada väärikaid inimesi, pidi neile maksma korralikku palka, mis mitte alati ei olnud korrelatsioonis töötaja poolt antud panusega. Kütuse hind mõjutas meid mitte nii otse, kuid läbi transpordikulude kasvu ja nafta hinna tõusust tingitud asfaldihinna tõusu.

Millises ulatuses sõltub teie majandusseis kohalike omavalitsuste rahakotist või riiklikest toetustest?

Teedeehitus sektor kui selline sõltub väga suures osas riigi ja omavalitsuste rahakotist. Nemad on ju meie peamised tellijad. Sel aastal moodustab riigi ja omavalitsuste tellimuse maht meie portfellist 69%, eelmisel aastal oli see 57%. Riiklikud toetused kui sellised meile otsest mõju ei avalda.

Kui vastutulelikud on ametnikud olnud läbirääkimistele, mis puudutavad ettevõtte kulutuste hüppelist kasvu?

Siinkohal on ametnike käed suhteliselt seotud. Enamus lepinguid sõlmitakse riigihanke korras ja fikseeritud hindadega, mida lepingu jooksul muuta ei saa.

Kui palju alust on kahtlusel, et ettevõte läheb samal moel pankrotti kui ERA Pank, mille endine juht Andres Bergmann SMR Teede arendusjuhina töötab? Millist kaalu omab Andres Bergmanni sõna SMR Teede strateegilistes otsustes?

Kaks küsimust, üks vastus. SMR Teed ei lähe pankrotti.  Andres Bergmann ei ole mitte kuidagi seotud SMR Teedega. Ettevõtte strateegiliste ja ka taktikaliste otsuste tegemisel ei ole ta kunagi osalenud. Seost on olnud vaid niipalju, et ta töötas meil arendusjuhina 2005. aasta detsembrist 2006. aasta detsembrini. Selle töö käigus tekkisid Bergmannil uued projektid, mille elluviimisega tegeleb ta sisuliselt alates 2006. aasta kevadest. Loodame, et need projektid õnnestuvad ja soovime talle selleks palju edu. Seega oli tema osalus meie ettevõtte töös väga lühiajaline, aga ajakirjanikele annab kirjutamisainet päris pikaks ajaks.

Kas olete saanud ülevõtmispakkumisi või ise strateegilist investorit otsinud, mõne teise ettevõttega ühinemisläbirääkimisi pidanud?

Alates selle aasta kevad-suvest oleme tegelenud lisafinantside leidmisega. Seoses maailmamajanduses toimuvaga on see protsess olnud raskendatud, kuid vaatamata sellele on mitmeid huvilisi nii Eestist kui ka väljastpoolt. Tänaseks oleme me omale välja valinud partneri, kes on valmis meisse investeerima nii rahalise kui ka tehnoloogilise pagasiga. Läbirääkimised on jõudnud järku, kus kavatsuste protokoll on allkirjastatud, selle raames on kokku lepitud ettevõtte osaline müük ja ettevõtte kapitaliseerimine. Tegemist on strateegilise investoriga, kelle nime me eellepingust lähtuvalt ei saa praegusel hetkel avaldada. Tänaseks on investori läbiviidav due diligence lõpusirgel ja ostu-müügi tehing saab õige pea teoks. Samuti käib investoriga juba aktiivne koostöö järgmise aasta projektide kallal.

Kuidas kavatsete eesoleva talve vastu pidada?

Oleme veendunud, et ettevõte saab selle aasta jooksul kapitaliseeritud. Lisaks sellele on meil palju väga häid koostööpartnereid, kes meisse usuvad ja meid toetavad. Me saame kindlasti hakkama.

Mida sooviksite praegu öelda võlausaldajatele, millal loodate nende nõuded rahuldada?

Me teeme omaltpoolt kõik, et ettevõte jätkaks oma tavapärast tegevust ja saaks oma tavapärastele rööbastele tagasi. Meie esimene prioriteet on, et meie partnerid saaksid 100% oma rahad kätte ja me ei näe võimalust, et see nii ei läheks. On teada, et mitmetele ettevõtetele on tehtud ettepanek nõuded odavalt ära müüa, lähtuvalt põhimõttest „parem natuke kui mitte midagi“. Loomulikult on see igaühe enda otsus, kuid meie soovitus on: pidage vastu ja asjad lahenevad teile soodsalt. Meie 15aastane ajalugu on näidanud, et me ei ole allaandjad!!!

 

Liitu Ehitusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Ehitusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Teeli RemmelgEhitusvaldkonna juhtTel: 51 23 770
Triin UibopuuEhitus ja kinnisvara konverentside programmijuhtTel: 51 990 655
Helen PaapsiReklaamimüügi projektijuhtTel: 5880 7785