28. oktoober 2008

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Viimasel ajal on sagenenud näited, kus omanikujärelevalve teenuse riigihangete pakkumuste maksumused erinevad kordades. Suurim erinevus madalaima ja kõrgeima hinna vahel on olnud rohkem kui viiekordne. Leidub tellijaid, kes võtavad selliseid mitmekordseid hinnaerinevusi loomulikuna ning sõlmivad hankelepingu odavaima pakkujaga.

Nii käituda on mugav ning võib tunduda algul turvaline, kuid paneb tellija hiljem ebameeldivalt kahvli otsa.

Üheks põhjuseks omanikujärelevalve teenuse kvaliteedi devalveerumisel on teenuse sisu ja nõutava mahu ebapiisav kirjeldamine hankedokumentides. Kuid kindlasti põhjustab seda ka etteantud nõuete eiramine pakkujate poolt. Teisisõnu kvaliteetse teenuse osutamiseks piisava võimekuseta odavteenuse pakkujate lubamine hankele ning teenuse esitamine alla omahinna ehk dumping.

Kvaliteetse teenuse osutamine on võimalik ainult siis, kui insener kontrollib piisava tiheduse ja kestusega ehitusplatsil toimuvat. Kui tellija ei määra minimaalset nõutavat kontrolli tihedust, kuid otsustamisel võtab aluseks ainult madalaima hinna, on ta nö “omast võttest selili”.  Sisuliselt siis osa pakkujaid külastavad ehitusplatsi harvem, osa annab oma allkirjad dokumentidele lühema ajaga. Nii on odava teenuse osutaja vaid “kummitempel”, mitte ehitise tegeliku kvaliteedi kontrollija.

Loe lähemalt kolmapäevasest ehituse rubriigist.