21. oktoober 2008

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

 Samuti jäi kõlama mõte, et kõiki ettevõetud ehitustöid tehakse suurema põhjalikkusega kui kunagi varem. Tänase Eesti tee-ehituse stiilinäide on septembris avatud Vaida-Aruvalla teelõik, mis annab ettekujutuse käimasolevate ja planeeritavate tee-ehitustööde tasemest.

Maanteeameti peadirektor Riho Sõrmuse sõnul jätkakse töid kõigil varem planeeritud objektidel, kuid maksekohustused viiakse üle järgmisesse aastasse. “Me saame seda teha, sest enamiku objektide puhul on tegemist kaheaastaste projektidega,” selgitas Sõrmus. Peadirektor kinnitas, et Maanteeameti prioriteet on teehoole ning ehituse poole pealt Tallinna-Tartu maantee. Viimane on ka praeguse valitsuskoalitsiooni peamine eelistus.

Maanteeameti peadirektori asetäitja Märt Puust rääkis pikemalt kõigist tänavustest suurematest teetöödest, mille hulgas on ka septembris avatud Eesti kaasaegseim Vaida-Aruvalla teelõik Tallinna-Tartu maanteel. See teelõik vastab täielikult I klassi maantee nõuetele ning samal tasemel ehitatakse valmis ka kõik järgnevad suuremad tee-ehitusobjektid. Puusti sõnul on ehitusmahult teiseks suuremaks objektiks Mäo möödasõit, kus tänavu alanud ehitustööd lõpetatakse 2010. a sügiseks. Kolmanda olulisema objekti – Kukruse-Jõhvi teelõigu – puhul märkis Puust, et kuigi hange on alles käimas, loodab Maanteeamet ehituslepinguni jõuda veel sel aastal.

Kokku korrastati sel aastal 2,5 miljardi krooni eest rohkem kui 1830 kilomeetrit riigimaanteid, sealhulgas remonditi olemasolevaid kattega teid 185 km, kruusateid ligi 300 km, pindamistöid tehti 1070 kilomeetril ning tolmuvaba katet ehitati 235 kilomeetrile kruusateele. Lisaks rajati ka 46 km kergliiklusteid ja kaheksa uut silda.

Möödunud nädalal avaldatud  TNS Emor tehtud uuringu järgi hindas koguni 79% sõidukijuhtidest 2008. aasta suve sõiduolusid heaks või väga heaks. Rahulolu kasvu täheldati peamiste maanteede (Tallinn-Narva, Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa, Tallinn-Pärnu-Ikla) osas 13%, teiste suuremate maanteede osas 9% ning ülejäänud väiksematel teede osas 1% võrreldes kahe aasta taguse küsitlusega. Sama uuring tõi välja ka ühe murettekitava asjaolu – nimelt peab ainult 41% sõidukijuhtidest jalgrattureid võrdväärseteks liiklejateks.