7. oktoober 2008
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Eestis on ligikaudu 890 000 kinnistut

Eestis on kinnistusraamatusse kantud ligikaudu 890 000 kinnistut, millest maatükke ehk kinnisasju on ligi 425 000 ja korteriomandeid 455 000.

Maakondade lõikes on kõige rohkem kinnistuid Harjumaal, järgnevad Ida-Virumaa ja Tartumaa. Kinnistuomanikke on kokku ligikaudu 650 000.

Kinnisasjadest ja korteriomanditest ülejääva osa moodustavad hoonestusõigused ja korterihoonestusõigused, mida käsitletakse eraldi kinnistutena.

Justiitsministeeriumi õigusloome ja arenduse talituse juhataja Maris Järve sõnul on kõikidest kinnistutest ainuomandis ligikaudu 92%. „Ülejäänud kinnistud on eri isikute kaasomandis või abikaasade ühisomandis. Suure ainuomandite suhtarvu juures tuleb siiski arvestada, et kinnistusraamatusse on sageli kantud ainuomanikuna üks abikaasa ka siis, kui kinnistu on omandatud abielu ajal ja kuulub tegelikult ikkagi abikaasade ühisomandi hulka,“ märkis ta.

Järve sõnul on kaasomanike suurim arv ühel kinnistul 120. „Ilmselt on tegu suure korterelamuga, mis on mingil põhjusel juriidiliselt jäänud korteriomanditeks jagamata. Ja nüüd käsitletakse neid eraldi kinnistutena,“ sõnas Järv.

Mis puudutab füüsilistest isikutest kinnistuomanike vanuselist jaotust, siis kõige rohkem kinnisvara on inimestel vanuserühmas 30–50 eluaastat (ca 41% omanikest) ning 50–75 eluaastat (ca 40% omanikest). 19–30-aastaseid omanikke on ligikaudu 10%. Alaealiste omanike suhtarv jääb alla 1%, üle 75-aastaste inimeste omandis on veidi üle 8% Eestis asuvast kinnisvarast.

Huvitav on täheldada, et 19–30-aastaste kinnisvaraomanike osatähtsus kõigi omanike hulgas varieerub 7%-st Põlva-, Valga-, Viljandimaal 12–13%-ni Tallinnas ja Harjumaal ning Tartu linnas ja Tartumaal. Maakondi võrreldes on kõige vähem üle 75-aastaseid omanikke Hiiumaal (ca 6%), kõige rohkem aga Võrumaal (11,5%).

Keskmine omandikestvus ehk periood, mille vältel kinnisasi on konkreetse isiku või isikute omandis, on 1869 päeva (ligikaudu viis aastat). Keskmisest lühemat aega ollakse ühe kinnistu omanik Narvas, Kohtla-Järvel ja Tallinnas (1500–1600 päeva), pikemat aega aga Põlva-, Pärnu-, Valga-, Viljandi- ja Võrumaal (2100–2200 päeva). Kõige rohkem omanikuvahetusi – 87 – on tehtud ühel Tallinna kinnistul. Sagedaste omanikuvahetuste põhjuseks võib olla ka ühe või mitme kaasomaniku vahetumine.

„Suurim Eestis paiknevat kinnisasja koormav hüpoteegisumma ulatub ligikaudu 1,69 miljardi kroonini ning see on seatud Kohtla-Järvel. Siinkohal tuleb silmas pidada, et suured hüpoteegid ei pea koormama ühte kinnistut, vaid võivad olla ühishüpoteekidena seatud koormama mitut kinnisasja korraga. Keskmise hüpoteegisumma suurus on Eestis 4,9 miljonit krooni,“ selgitas Maris Järv.

Lisaks omandile kinnistusraamatusse kantavatest piiratud asjaõigustest on kinnispandina laenutagatiseks olev hüpoteek loomulikult kõige levinum õigus (kehtivaid kandeid on ca 370 000). Sellele järgneb esinemissageduselt isiklik kasutusõigus (üle 120 000 kehtiva kande). Reaalservituute on seatud ligikaudu 20 000 korral. Vähemlevinud piiratud asjaõigused on reaalkoormatis, kasutusvaldus ja ostueesõigus (4000–5000 kannet).

Sellest, et Eesti kinnisvarakäive on veel üsna noor (1. detsembril möödub asjaõigusseaduse jõustumisest ja kinnistusraamatu loomisest viisteist aastat), annab tunnistust asjaolu, et ligikaudu 40% kinnisasjadega ei ole pärast kinnistamist (erastamist) tehtud ühtegi kinnistusraamatus kajastuvat tehingut (omanikuvahetust ega asjaõigusega koormamist).

Ühe kinnisasja (maatüki) keskmine pindala on kogu Eesti lõikes 3,12 hektarit. Maakondlikus arvestuses paiknevad keskmiselt kõige suuremad kinnisasjad Jõgeva-, Viljandi- ja Saaremaal (keskmiselt 6–7 hektarit), kõige väiksemaid aga Harju- ja Ida-Virumaal (keskmiselt 1–2 hektarit). Korteriomandi keskmiseks pindalaks on 52,95 ruutmeetrit. Suurima keskmise korteripindalaga võivad hoobelda Hiiumaa ja Põlvamaa elanikud (55–56 m2), väikseim keskmine pindala on Ida-Virumaa (49–50 m2) korteriomanikel.

 

 

Liitu Ehitusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Ehitusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Teeli RemmelgEhitusvaldkonna juhtTel: 51 23 770
Triin UibopuuEhitus ja kinnisvara konverentside programmijuhtTel: 51 990 655
Helen PaapsiReklaamimüügi projektijuhtTel: 5880 7785