8. august 2008

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Eile toimunud Tallinna lähivaldade nõupidamise lõpus tehti otsus koostada septembri alguseks töögrupp, mille kohustuseks on analüüsida valdade ja arendajate vahelist lepingute variante, koondada positiivne kogemus ühte lepingu varianti ning hakata edaspidi kasutama seda lepingu põhjana kõikides omavalitsustes; üle vaadata ka planeerimise, ehituse ja keskkonnamõjude hindamisega seotud seadusandlus ning koostada ettepanekuid nende kohandamiseks vastavalt praktikast johtuvale nii, et võrdselt kaitstud oleksid arendajate, kohaliku omavalitsuse, arendajate klientide ja kohaliku omavalitsuse olemasolevate kodanike huvid.

Lisaks otsustati Rae valla poolt nõupidamisel esitatud planeerimisseaduse täiendusttepanekud esitada HOL-ile ühisettepanekutena.

Ametlikku musta nimekirja loomist pahatahtlikest arendajatest ei peetud vajalikuks, kuid vastava info vahetamise elavdamine on vajalik.

07. augustil 2008 toimus Rae vallas ümarlaud, mille käigus arutati uue Planeerimisseaduse redaktsiooni jõustumisel kehtima hakkavaid muudatusi planeerimismenetluses. Kohal oli Saue, Saku, Keila, Viimsi, Harku, Jõelähtme, Kiili, Rae vallavalitsuse ning Eesti Regionaalse ja Kohaliku Arengu Sihtasutus esindajad.

Rae vallavanem Raivo Uukkivi teeb ümarlaual osanute nimel Harjumaa Omavalitsuste Liidule ettepaneku planeerimisseaduse uue redaktsiooni eelnõu täiendamiseks.

„Leiame, et üldjoontes on seaduse eelnõus esitatu põhjendatud ja muudab senise planeeringute menetlemise korra oluliselt selgemaks. Siiski soovime esitada kõnealuse seaduse eelnõusse omapoolsed muudatusettepanekud ning loodame, et antud täiendusi peetakse põhjendatuks ja need leiavad kajastamist ka seaduse eelnõus,” seisab avalduses.

Esimene esitatud täiendusettepanek annab kohalikule omavalitsusele selge aluse kaasata kinnisvaraarendaja piirkonda lisanduvate elanike tarbeks vajalike objektide rajamiseks (nt. lasteaed, kool, spordikompleks, avalikult kasutatav tee vms).

Teine ettepanek kannab endas eesmärki kaitsta piirkonda elama asuvat isikut ja vabastab ühtlasi olemasoleva kohaliku omavalitsuse maksumaksja võimalikust kohustusest. Samuti on esitatud ettepanek tihedalt seotud taasiseseisvumisaegse reaalse praktikaga detailplaneeringute elluviimisel.

Järgnevad muudatusettepanekud:

Paragrahv 10 lõikes 1 sätestatakse lisaks hetkel kehtivale sõnastusele, et kohalikul omavalitsusel või muul haldusorganil on põhjendatud juhul õigus planeeringu algatamisest keelduda.

Teeme ettepaneku täiendada antud lõiget veelgi ja lisada, et kohalikul omavalitsusel või muul haldusorganil on õigus planeeringu kehtestamisest keelduda, kui ei jõuta kokkuleppele § 231 sätestatud lepingu sõlmimises.

Eelnõuga täiendatakse kehtivat seadust ja lisatakse paragrahvi 12 lõige 6, mille kohaselt kohustub kohalik omavalitsus teavitama lihtkirjaga detailplaneeringu algatamisest planeeritava maa-ala naaberkinnistute omanikke kahe nädala jooksul planeeringu algatamise otsuse tegemisest.

Teeme ettepaneku muuta antud lõike sõnastust järgnevalt: „(6) Detailplaneeringu algatamisest kohustub planeeringust huvitatud isik või kohaliku omavalitsuse nõudmisel planeerija teavitama tähtkirjaga planeeritava maa-ala naaberkinnistute omanikke kahe nädala jooksul planeeringu algatamise otsuse tegemisest“.Sellekohane muudatus oleks seostatav täiendatud § 10 lõikes 8 sätestatud põhimõttega, mille kohaselt võib olenemata sellest, kes detailplaneeringu koostamist rahastab, vaid kohalik omavalitsus olla detailplaneeringu koostaja või tellija. Reeglina sõlmib kohalik omavalitsus selleks lepingu planeerijaga, kes detailplaneeringu koostamist korraldab.Teeme ettepaneku muuta uues seaduse eelnõus sisalduvat § 231 sõnastust järgnevalt:„§ 231 Kui detailplaneeringuga nähakse ette seni hoonestamata maa-alale uue kompaktse hoonestusega ala rajamine, sõlmivad kohalik omavalitsus ja hoonestamisest huvitatud isik enne detailplaneeringu kehtestamist lepingu planeeringu elluviimise kohta. Lepingus määratakse kohaliku omavalitsuse ja hoonestamisest huvitatud isiku kohustused detailplaneeringu elluviimisel, sealhulgas lepitakse kokku § 4 lõike 2 punktis 2 sätestatud huvitatud isikute ning avalike huvide ja väärtuste tagamiseks osalustasu suurus sotsiaalse infrastruktuuri laiendamise finantseerimisel ning teede ja tehnovõrkude väljaehitamisel ja elluviimise rahastamisel. Sealjuures on kohalikul omavalitsusel õigus nõuda hoonestamisest huvitatud isikult enne detailplaneeringualale hoonestuse rajamist detailplaneeringukohase infrastruktuuri (sealhulgas teed, tänavavalgustus, vee- ja kanalisatsioonilahendused jms) väljaehitamist ja keelduda enne sellekohase kohustuse täitmist hoonestuse rajamiseks ehituslubade väljastamisest.“