22. juuli 2008

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Eneland kirjutas veebilehel Bostadsbubbla, et langus annab head võimalused nii neile, kes ostavad esimest korda, kui ka neile, kes kodu vahetavad, vahendas di.se.

Eneland põhjendab olukorda järgmiselt: „Oletame, et hinnad on kõikjal kukkunud umbes 20 protsenti. Sinu kodu hinnati varem 2 miljonile, nüüd müüd sa selle maha 1,6 miljoni krooniga. Sa „kaotad“ 400 000 krooni. Samas ostad sa endale aga suurema maja, mis hinnati varem 4 miljonile, nüüd aga müüakse maha 3,2 miljoni krooniga. Siit saad seega „allahindlust“ tervelt 800 000 krooni.“

Rootsi majaostjale läheb sissekanne kinnistusregistrisse maksma 1,5% ostuhinnast ja hüpoteegi seadmine 2%. „Seega „säästad“ suure maja ostul 3,2 miljoni krooni eest 4 miljoni asemel vastavalt 12 000 ja 16 000 krooni,“ lisas maakler.

Lisaks maksavad tehingutega seotud isikud vähem Rootsi maksusüsteemis kehtestatud maksu kinnisvara müügist teenitud tulult ja väiksemad on ka maakleritasud.

„Odavamate hindade tõttu kaotavad need, kes vahetavad kodu odavama vastu, või need, kes loobuvad omanikustaatusest, nt pensionärid, kes kolivad vanadekodusse. Samuti kaotavad maaklerid, kes teenivad kindlat protsenti tehingutelt. Paljud aga saavad hindade langemisest siiski kasu,“ rääkis Eneland.

Swedbanki maaklerfirma Fastighetsbyrån juht Per Johnler aga leiab, et tarbijatele on ühtviisi halb nii kiire hindade kasv kui ka langus. „Sellel konkreetsel juhul tekib loomulikult niisugune efekt, et hinnalangusest saadakse kasu. Enamus aga siiski kaotab, kui turg on ebastabiilne,“ sõnas ta. „Esimest korda ostja jaoks on madalamad hinnad kasulikud, kuid segadus turul mitte. See tähendab tõenäoliselt, et pangad nõuavad hoopis suuremat sissemaksu. Ja nii on endiselt sama raske turule siseneda.“