Linnad on kaotanud miljoneid

Tallinna ja Pärnu lähivallad on
kinnisvaraarendajate toel võitnud suurlinnadelt viie aastaga kümneid miljoneid
tulumaksukroone.

2002. aastal moodustas Tallinna osa omavalitsustele laekuvast tulumaksust 39,6 protsenti ja Pärnu oma 3,3 protsenti. Sellest ajast saati on aastast aastasse hakanud kahele linnale laekuva tulumaksu osakaal langema ning oli 2007. aasta lõpuks vähenenud vastavalt 36,3 ning 3 protsendini.

Oleks tulumaksu laekumine jäänud 2002. aasta tasemele, oleks Tallinn teeninud tulumaksust lisaks 870 ning Pärnu 76 miljonit krooni, mis on nüüd läinud hoopis valdadele, kuhu linnaelanikud viimaste aastate jooksul kinnisvaraarendajate toel laiali valgunud on.

"Maksulaekumiste kõikumine ei ole ainult Pärnu linna puudutav küsimus. See on mitmel pool Eestis nii, et järjest enam suundutakse elama linna lähedal asuvatesse valdadesse," räägib suvepealinna juht Mart Viisitamm põhjustest. Ta lisab, et haritud noorte Pärnusse elama ja töötama meelitamiseks on Pärnu linn kehtestanud noore spetsialisti toetuse, mida makstakse kuni 28aastasele kõrgharidusega noorele, kes on kõrgkooli lõpetanud 2005. aastal või hiljem ja kelle elukohana on registreeritud Pärnu linn või Pärnuga piirnev vald (Audru, Sauga, Tahkuranna ja Paikuse).

"Inimesed, kes on kiviriiulis elanud, tahavad oma maja saada ning selleks on linna lähiümbrus sobilik," räägib Pärnu külje all asuva Sauga vallavanem Harri Aas, kelle juhitavas vallas kasvas viie aastaga tulumaksu laekumine 260 protsenti.

"Kui enne suurt buumi oli meil umbes 2200 inimest, siis nüüd on 3600," märgib Aas, kandes elanike arvu kasvu uute elurajoonide väljaehitamise arvele. Vallavanem loodab, et see number kasvab veelgi, kui lasteaed valmis saadakse.

"Kui üks lasteaed lisandub, tuleb tõenäoliselt elanikke juurde," hõõrub Aas juba käsi.

Lapsed, muide, on üks oluline mõjutamisvahend, millest on aru saanud ka Tallinna linnavõim. Nii on asja tõsidust mõistnud linnajuhid, kes on muutmas näiteks sünnitoetuse maksmise korda, mille järgi saavad värsked lapsevanemad seda vaid siis, kui mõlemad neist on Tallinna registreeritud.

Et varem piisas vaid sellest, kui üks vanem registris oli, peaks see meelitama rohkem inimesi end pealinna elanikuks vormistama.

Kuigi Tallinna abilinnapea Taavi Aas eelpool mainitud näidet välja ei too, loetleb ta aga teisi käike, mida tulumaksu laekumise parandamiseks ette võetakse. "Tulumaksu paremaks laekumiseks on linn oluliselt kiirendanud detailplaneeringute menetlemist, mis peaks kaasa aitama kvaliteetsema elukeskkonna loomisele linnas.

Samuti jätkatakse linlastele mõeldud teenuste kvaliteedi parandamist ja arendamist: näiteks koolid, lasteaiad, ühistransport, hoolekandeteenused, toetused," räägib Aas ja lisab, et tulumaksu laekumise vähenemine on juba peatunud. "2008. aasta esimese kuue kuuga on tulumaksu laekunud 36,3 protsenti ehk sama palju kui mullu," märgib puhkusel olevat linnapead asendav Aas.

Nii nagu Tallinn ja Pärnu, on tulumaksu kaotanud ka Narva ning seda umbes 72 miljonit krooni.

"Kuidas te saate küsida, mida 72 miljoni krooni kaotamine tähendab? See pole ju 72 senti, see on miljonit!" satub Narva linnapea Tarmo Tammiste hoogu. Pikema vastuse saamiseks palub ta aga pöörduda linna arendus- ja ökonoomikadirektori Georgi Ignatovi poole.

"Kuna Narva on ajalooliselt olnud ja on tänapäevalgi linn, mille majanduse struktuuris mängib tööstus (palgad kasvasid sektoris vaid 53 protsenti) palju suuremat rolli kui Eestis keskmiselt, oli ka palkade kasv siin palju tagasihoidlikum kui Eestis keskmiselt, rääkimata siis juba Tallinnast ja Harjumaast," seletab too. Ignatov lisab, et päris kaotamiseks asja aga kutsuda ei saa.

"Kaotada saab midagi, mis on olemas, eelarve puhul võib rahaliste vahendite kaotamisest rääkida ka juhul, kui nad olid eelarves planeeritud, kuid tegelikkus osutus reaalsusest kehvemaks, nagu oli ka selle aasta riigieelarve puhul," ütleb mees.

Neljast suurlinnast ainuke, mis pole tulumaksu kaotamise pärast muretsema pidanud, on aga heade mõtete linn Tartu.

"Tartu rahvaarv on olnud suhteliselt stabiilne. Maksumaksjate arv on maksuameti andmetel tublisti kasvanud," ütleb Tartu linnavalitsuse rahandusosakonna juhataja Külli Lust.

"Tartu on hea ja elamisväärse keskkonnaga linn, ühed lähevad ja teised tulevad asemele, liigutakse põhiliselt lähivaldadesse," lisab ta.

"Meil on siin palju noori hakkajaid headel ametikohtadel, kes on end sisse kirjutanud. Oleme ka õnneliku koha peal - paras siit 35 kilomeetrit Tartusse sõita," räägib Palupera vallavanem Terje Kross, kelle vallas kasvas tulumaksu laekumine viie aastaga 307 protsenti. "See oli meile ka üllatus. Arvasime, et keegi on kõvasti aktsiaid müünud," räägib Kross rõõmust eelmise aasta tulumaksu laekumise üle 2006. aasta omaga võrreldes.

"Plaanisime laenu võtta, aga ei võtnudki," on vallavanemal hea meel.

Pärnu lähistel asuva Kernu vallavanem Enn Karu lausub, et 254protsendiline kasv võib tulla lihtsalt sellest, et elanikke on vallas rohkem ning palgadki on tõusnud.

"Oleme isegi takistusi teinud, et rahvaarv liialt suureks ei läheks," räägib Karu, pidades silmas, et mida suuremaks rahvaarv läheb, seda rohkem kasvab ka kohustuste pagas.

"Iga inimene tuleb valda oma sotsiaalsete nõudmistega: tänavavalgustus, teed, kanalisatsioon. Pole ainult nii, et raha tuleb - valla kohustused kasvavad," märgib Sauga juht Harri Aas.

Tootsi vald peab aga olukorda murettekitavaks. "Seis on üsna sant. Hullem asja juures ongi, et ei oska midagi ette võtta," räägib Tootsi valla juht Kaljo Ahman. Mehe juhitav vald on kõige väiksema tulumaksu laekumise kasvuga vald.

"Noored, kes ära lähevad, müüvad korterid maha ning asemele tulevad pensionärid. Valla põhiline tööandja Tootsi Turvas tõmbab ka otsi kokku, räägitakse, et 2010. aastal lõpetab üldse briketitootmise," on vallavanem murelik. "Midagi rõõmustavat ees pole, aga ei hakka endale ka kuuli pähe laskma."

Osale arutelus

Ehitus­uudised.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi ehitusuudiseid sotsiaalmeedias:

RSS

Ehitus­uudised.ee toetajad:

Ajakiri Ehitaja

november 2017

Teabevara ehitus­spetsialistile

Valdkonna tööpakkumised

Lemminkäinen otsib TEEDEEHITUSE PROJEKTIJUHTI

Finesta Baltic OÜ

30. detsember 2017

Ehituse erilehed