Tartu Ülikool selgitab korterite müüki alla turuhinna

Tartu Ülikool teatas vastuseks aripaev.ee
kommentaaripalvele, et müüs üürilepingutega koormatud kortereid jaseetõttu
sõlmiti tehingud ka turuhinnast madalamal.

Aripaev.ee küsis eile, kas ülikool nõustubriigikontrolli etteheidetega, kas süüdlasi on karistatud või neilt hüvitist nõutud ning mida on puuduste kõrvaldamiseks ette võetud.

Tartu Ülikooli avalike suhete peaspetsialist Tuuli Härson edastas kõrgkooli vastuse, kus selgitati, et ülikool võttiskõik riigikontrolli aruandes sisalduvad soovitused ja nõuanded teadmiseks ning vaatab võimalikud kitsaskohad üle.

"Kellegi karistamiseks või kahju nõudmiseks puudub alus, sest kõik tehingud on teostatud korrektselt, ülikooli nõukogu otsustega ja ülikooli huvides. Kellegi karistamist või kahju nõudmist ei näe ette ka riigikontrolli aruanne," vahendas Härson.

Keegi ei soostunud turuhinnaga korterit ostma
Tartu Ülikooli selgitusest ilmneb, et väidetavalt turuhinnast odavamalt müüdud korterite enampakkumised kukkusid korduvalt läbi. Keegi ei tahtnud ülikooli kortereid osta, sest need olid koormatud üürilepingutega.

Ülikoolis tegutseb nõuandva kollegiaalse organina korterikomisjon, mille koosseisu kuuluvad ülikooli erinevate struktuuriüksuste töötajad - personaliosakonna juhataja Mari Nõmm, akadeemiline sekretär Ivar-Igor Saarniit, planeerimistalituse jurist Anu Lõhmus ning komisjoni esimehena haldusdirektor Riho Illak. Komisjon tegutseb nõuandva töökomisjonina ning teeb rektorile ettepanekuid. Eluruumidega seonduvad otsused langetab aga rektor.

Ülikool lähtuseluruumide müügihindade kinnitamisel eelkõige faktist, et elamispinnad olid koormatud kehtivate üürilepingutega. Sellistekorterite hindpole võrreldav samas seisukorrasolevate eluruumide hinnaga vabal turul. Seega ei nõustunud ülikool riigikontrolli aktis toodud järeldusega, nagu müünuks kool kortereidalla turuhinna.

Pealegiolidmüüdud korteriomandid valdavas enamuses nõukogudeaegsed, mida ei olnud kunagi remonditud, v.a juhul, kui üürnik oli ise remonti teinud. Üksikutel juhtudel tegi ülikool tühjaks jäänudkorterites hooldusremonti, et korterituue üürniku kasutusse anda.

Tartu Ülikool rõhutas, etosad võõrandatud korterid olid kinnisvarabüroode poolt soovitatud hinnaga müügis aasta ja isegi kauem. Ülikool üritas kolme korteriomandit müüa korduvatel avalikel enampakkumistelüle aasta. Kogu müügiperioodi jooksul seisid eluruumid tühjadena ning olid sellisel kujul ülikoolile kahjulikud. Lõpptulemusena andis ülikool ühe korteriomandi üürile ning alandas kahe korteri hinda.

Avaldus korteri müügihinna alandamiseks suunati kontrollimiseks ning ettepanekute tegemiseks ülikooli haldusosakonda. Ülikooli haldusspetsialistidesitasid omapoolse hinnangu, mis saadetirektorile. Müügihinna alandamise otsustuse langetas rektor, kaaludes eelnevat infot kui tervikut.

Küütri 4 - loenguteks sobimatu elamu sisehoovis
Tartu Ülikool oli nii riigikontrollile edastatud auditeeritud vastuses kui on ka täna seisukohal, et käitus Küütri 4 võõrandamiselülikooli huve kaitstes ning ressursse säästes.

Riigikontrolli aktis viidatud eksperthinnangus kasutas hindaja kinnisvaratehingute võrdlusmeetodit. Võrdluses lähtutipeamiselt hoone asukohast, suurusest ja seisukorrast. Arvestamata olijäetudKüütri 4 juriidiline staatus. See oli tehingu toimumise hetkelvallasasja reaalosa. Võrdlusobjektid eksperthinnangus olid aga kinnistud.

Oluliseks mõjuteguriks pidas ülikool ka fakti, et Küütri 4 kuulus ja kuulub tänaseni muinsuskaitse alla, millega kaasnebtäiendavaid rahalisi kohustusi ning piiranguid. Näiteks poleks saanud olemasolevaid ruume suuremateks auditooriumiteks ümber ehitada, kuna ei tohtinud vaheseinu maha võtta. Lisaks puudus hoonele mugav juurdepääs ning maja oli üle 20 aasta reaalse kasutuseta seisnud.

Kuna Küütri 4 hoone vajab kapitaalremonti ning kõigi trassiderajamist,juurdepääs ja parkimine on piiratud,on väheste müügipakkumiste tõttuobjekti nõudlust raske hinnata, leidis ülikool.

Kõike seda arvestades vaidles Tartu Ülikoolalgse turuhinna prognoosi vastu, öeldes, et seda ei saakäsitleda tegeliku turuhinnana. Turuhinnaks kujuneski hind, mida ainus potentsiaalne ostja oli nõus maksma ehk150 000 krooni, selgitas ülikool ja lisas, et müümata jätmise korral oleks tulnud hoone varem või hiljem lammutada. Sellele kuluv rahaoleks aga ületanudmaja müügist saadut.

Ülikool tellis riigikontrolli auditi käigus Küütri 4 hoonele uue hindamisakti. Tulemuseksoli 180 000kroonine hind. Uue hindamisakti andja sõnul asub hoone küll Tartu kesklinnas, kuid paikneb sisehoovis jasobibseetõttu elamuks või korterelamuks. Elamuarendus ei seondu agaülikooli põhitegevusega, selleks onõppe- ja teadustöö.

Üürilepingud Tartu Tehnoloogiapargiga
Tartu Ülikooli hinnangul oli OÜ Tartu Tehnoloogiapark üürilepingute juures olulisim saavutatav eesmärk. Ülikool juhtis riigikontrollile edastatud vastuses tähelepanu sellele, et kummaski üürilepingus sisalduvat lepingu ennetähtaegse ülesütlemise tingimust pole sobivkahjulikuks nimetada, kuna osaühing kuulub ülikoolile.

Tartu Tehnoloogiapargile kuuluvad nii ülikooli farmaatsiainstituudi kui katehnoloogiainstituudi tarbeks üüritud ruumid, aga kaNooruse 1 hoone tervikuna. Seega jäävad hoone kapitaalseks ümberehituseks kulunud summad igal juhul kontserni. Kõik võimalikud lepingu rikkumisest tulenevad riskid on niimoodiviidud miinimumini ning riigikontrolli väide võimalikust kahjust hüpoteetiline.

Nooruse 1 hoone andis ülikool Tartu Tehnoloogiapargileosaühingu asutamisel osakapitali mitterahalise sissemaksena.

Osale arutelus

Ehitus­uudised.ee toetajad:

Jälgi ehitusuudiseid sotsiaalmeedias:

RSS

Ehitus­uudised.ee toetajad:

Ajakiri Ehitaja

oktoober 2017

Teabevara ehitus­spetsialistile

Valdkonna tööpakkumised

DEROSSI OÜ otsib PROJEKTIJUHTI

Tammiste Personalibüroo OÜ

05. november 2017

Ehituse erilehed