29. mai 2008

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Pärnu linn on kõigi eelduste kohaselt leidnud uued peremehed oma ajaloolisele mudaravilale. Ettevõtjad Margus Kangur, Aare Parts, Andres Rätsepp ja Tarmo Sumberg tahavad sellest kujundada Tallinna eksklusiivhotelli Telegraaf rajamise kogemuste põhjal suvepealinna eksklusiivse spaa.

Aripaev.ee andmetel on ärimeestel 4 miljoni krooni suurune tagatis Pärnu linnale makstud ning notari aeg on määratud juuni lõpuks. Seega peaks 36 miljonit krooni väärt tehing kindel olema.

Pärnus on 22,7 miljoni krooni eest müügis veel ka ajalooline pansionaadihoone, mis asub samuti rannarajoonis, aadressil Tammsaare 11.

Rätsepp ütles aripaev.ee-le, et pansionaadihoone vastu neil huvi ei ole. „Oleme oma arendustes spetsiifilised ja heaks näiteks on investeering Pärnu mudaravilasse. See asub nähtaval kohal ja on ikooni staatuses. Teenuste osas pakutakse Pärnu olemasolevates spaades massikvaliteeti, kuid meie rõhuksime eksklusiivsusele. Projektile lisavad muidugi kulukust detailplaneering ja uue majutushoone ehitus. Muinsuskaitse tõttu saab arendusprotsess pikk olema, tulemused paistavad ehk 3 aasta pärast. Muinsuskaitse aluste hoonete arendamine on võimalik, nagu hotell Telegraafi puhul kogesime,“ kommenteeris Rätsepp.

Pärnu abilinnapea majandusküsimustes Simmo Saar kommenteeris aripaev.ee-le, et pansionaadihoone on saadaval 22,7 miljoni krooni eest. Küsimusele, kas hind on kallis, vastas Saar: „Hind on minu arvates küll vägagi hea, võrreldes alles hiljutise hinnaga kolmkümmend miljonit krooni oleme praeguseks oma hinnasoove alandanud tervelt seitsme miljoni krooni ehk 25% võrra. Loomulikult seab Muinsuskaitse hoones toimetamisel teatud piiranguid, kuid kuna Tammsaare 11 oli varem kasutusel vanadekoduna, siis suurt ruumiprogrammi muutust arendajal hotelli tegemiseks ette võtta ei tule. Ka kandvad konstruktsioonid on heas korras, kuid tegemist siiski jagub. Raske on remondimaksumust ette näha, maja täielikuks korrastamiseks peaks piisama umbes paarikümnest miljonist lahedalt. Kui tahetakse midagi eksklusiivsemat, siis loomulikult kaasnevad suurte soovidega ka suured lisakulud. Linna eesmärk on Pärnu ühte pärlit elus hoida ja tegelikult usun, et nii soetushind kui ka tehtavad investeeringud tasuvad ettevõtjale ära“.

Pärnu pansionaadihoone on projekteeritud 1890. aastatel ning on Pärnu 19. ja 20. sajandivahetuse supelarhitektuuri silmapaistev näide. Tegemist on avara, spetsiaalselt pansionaadiks kavandatud hoonega. Kuigi nõukogude sõjaväe käes olles ehitati siseruumid tundmatuseni ümber, on eksterjöör säilinud valdavalt originaalis.